Tuesday, May 29, 2012

Kevadkontsert

Esmaspäeval,28.mail kell 18.00 toimus meie koolis pidu.Seal esinesid paljud meie kooli õpilased.Nad laulsid,tantsisid ja mängisid erinevaid muusikapille.Seda üritust võisid näha kõik inimesed, aga vaatajateks olid seal enamasti õpilaste vanemad ja sõbrad.Terve saal oli rahvast täis.Üritus oli väga lõbus.Loodan , et järgmine aasta on üritused veel lõbusamad.

Pilte saab vaadata SIIT VIDEO:

Monday, May 28, 2012

11.klassid kaitsevad oma meedia e-kursust

Täna, 28. mail toimub meie kooli aulas 11. klasside meedia e-kursuse kaitsmine. Eelmisel aastal jagati õpilased gruppideks ning iga grupp sai kaks kuud, kus nad peavad kajastama kõikke koolis toimuvat. Täna kogunesid kõik õpilased poole üheksaks kooli, et kaitsta kahe kuu jooksul tehtut. Grupid tegid erinevates keskkondades esitlusi ja tutvustasid enda tegemisi nende kahe kuu jooksul.
Kui kõik grupid olid oma tööd ära esitlenud, läks komisjon arutlema tehtud töid ning mõne aja pärast kutsutake kõik grupid ükshaaval ruumi ja vesteldakse nendega isiklikult.

11.a klassi jaanuari ja maikuu esitluse leiate sellelt leheküljelt!

Ülejäänud pildid saabuvad blogisse hiljem :)


Blogi: Mari-Liis M


Meedia e-kursuse kaitsmine

Sunday, May 27, 2012

Igaüks on oma õnne sepp

Tallinna Ülikoolis on Õpilasakadeemia, mille eesmärk on pakkuda gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele enesetäiendamise võimalusi ja aidata kaasa õpilaste kutsevalikule. Meie kooli abiturent Heleri on läbinud kaks semestrit Õpilasakadeemias, millest räägib Ta meile kohe lähemalt.





-Kust tuli mõte minna Õpilasakadeemiasse? 

Mu sõbranna ema leidis informatsiooni facebookist ja tema kaudu sain ka mina sellest teada. Nii otsustasimegi sõbrannaga koos minna Õpilasakadeemiasse.

-Missugused kursused oled lõpetanud? 
17. detsembril 2011 lõpetasin rekreatsioonikorralduse ning 12. mail 2012 lõpetasin kommunikatsiooni eriala, mis jaguneb reklaamiks, suhtekorralduseks ja ajakirjanduseks.

-Miks valisid just need kursused?
Rekreatsioonikorralduse idee sain sõbrannalt. Enne sinna minekut polnud mul õrna aimugi, mis tähendab sõna rekreatsioon. Kursustel tehti see aga väga pika perioodi jooksul aga väga põhjalikult mitmesuguste terminite ja keelte abil selgeks. Siiski peale kursuse lõpetamist olin kindel, et see ei ole eriala, millega tahaksin ka tulevikus tegeleda.
Kuna rekreatsioonikorralduse lõpetasin klassi parimana, siis sain tasuta võimaluse õppida ka kevadsemestril enda poolt valitud eriala. Polnud kahtlustki, et selleks on kommunikatsioon, sest minu tulevikumõtted pürgivad justnimelt reklaami poole. Sain kinnitust, et reklaamindus on minule.

- Missuguseid erialasid oli seal veel võimalik õppida?
Erialasid oli igasuguseid. Sai õppida fotograafiat, keemiat, kõrgemat matemaatikat, Hispaania ja Itaalia keelt ning kultuuri, filosoofiat jne. Kõige naljakamaks erialaks, mida õppida sai, oli minu arust käitumine kaamera ees, mis toimus vene keeles. Kuna mina kursusel ei osalenud, ei oska ma öelda, mida seal siis täpsemalt õpiti, aga lihtsalt sellised asjad panevad mõtlema, kui palju erinevaid võimalusi on enda elutee valimiseks.

-Mis Sulle meeldis kõige rohkem nende kursuste juures?
Kõige rohkem meeldis mulle miski, mille peale poleks ma kunagi tulnud. Rekreatsioonikorralduses oli palju erinevaid lektoreid, näiteks Kaarel Zilmer või Mart Reimann, kelle avar maailmavaade oli midagi müstilist. Ma polnud kunagi kohtunud nii tarkade inimestega, kui need lektorid. Kuulasin kogu aeg tunde suu ammuli ja mõtlesin, et tahaks ka kunagi nii palju maailmaasjadest teada.
Nagu juba mainisin, siis meeldis mulle veel see, et sain kinnitust enda tulevikule.

-Kes oli Sinu jaoks kõige meeldejäävam lektor?
Sügissemestril oli kõige huvitavamaks inimeseks Joe Noormets. Ta oli noor, kuid väga tark ning mul oli tema ees isegi väike aukartus.
Kommunikatsiooni puhul aga ei keegi muu kui Linnar Priimägi, kellega mul oli kaks pooleteist tunnist loengut. Kui sa asjadest nii palju ei tea, siis soovitaksin suud kinni hoida, sest temaga nalja ei ole, kuid kui tead palju, siis näita ennast ja ta jätab su meelde või siis üritab hoopiski maha teha. Nii teeb ta  inimestega, kes arvavad, et teavad kõike.

-Milliseid teemasid käsitlesite rekreatsioonikorralduses ja kommunikatsioonis?
Rekreatsioonikorralduses olid sellised teemad: vaba aja üritused ja nende korraldamine, vaba aja ja rekreatsiooni teooriad, seiklustegevused ja rekreatsioon, turism ja reisikorraldus ning loodus rekreatsiooni keskkonnana.
Kommunikatsioonis rääkisime aga reklaami rollist ühiskonnas, reklaami liikidest, kommunikatsioonist üldiselt, ajakirjandusest täpsemalt ja televisiooni ilust ja võlust.

-Kui tihti ja millal pidid tundidest osavõtma, et teenida välja lõputunnistus?
Enamasti toimusid tunnid mõlema eriala puhul laupäeva hommikuti ja kestsid 3 tundi. Tihti isegi lektorid kiitsid meid, et viitsisime end laupäeval sinna kohale vedada. Puududa võis ainult ühest 3 tunnilisest loengust, kui puudusid rohkem, siis tunnistust ei saanud. Siiski said need õpilased tõendid kursel osalemise kohta. 
Lisaks kohalkäimisele oli väga tähtis roll lõputööl. Kui see polnud tehtud, siis samuti lõputunnistust ei saanud. 

-Kas kursused andsid Sulle veel midagi kasulikku?
Lisaks teadmistele andis kumbki kursus 2 EAP-d. Tegelikult ei teadnud mina nendest midagi ja ei läinud nende pärast õpilasakadeemiasse. See oli lihtsalt justkui boonus mulle. Hiljem sain teada nende kasulikkusest ja taipasin, et need on päris head. Rääkides teiste kursustel osalenutega sain teada, et paljud ainult EAP-de pärast õpilasakadeemiast osa võtsidki. 

-Kas Sa soovitad Õpilasakadeemiat ka teistele?
Loomulikult soovitan. Õpilasakadeemiast ei saa ainult teadmisi, vaid ka sõpru ja kogemusi. Samuti nagu ma juba varem mainisin, need kursused võivad viia su õigele eluteele. Sellest võiksid osa võtta kõik õpilased, kes vähegi viitsiksid kohal käia ja kuulata, sest kaotada ei ole ju midagi, juurde aga on saada nii mõndagi!



Intervjuu: Anne-Laura
Pilt: Anne-Laura

Intervjuu Lilleküla Gümnaasiumi korvpallistaariga

Järgmiseks toon Teieni Lilleküla Gümnaasiumi andeka korvpallistaari Mihkli 11a klassist.

Kui kaua Sa oled korvpalliga tegelenud?
Olen tegelenud korvpalliga umbes 7 aastat.

Kus klubis Sa mängid? Ja kuidas Sa just sinna sattusid?
Hetkel mängin kahes klubis korraga. SK Marcus ja Haabersti SK. SK Marcuses olen mänginud kõik 7 aastat, sinna pani mind ema, kui väike olin. Haabersti SK-s olen nüüd mänginud kokku 1 hooaja, sinna sattusin sellepärast, kuna Marcusel ei ole noortemeeskonda, siis anti mulle võimalus mängida seal noorteklassi.

Mis kohta Sa platsil enamasti mängid?
Meestega mängin äärt, noortega tsentrit

Millised on olnud meeskond suurimad saavutused?
Väga suuri saavutusi ei ole viimasel ajal olnud.

Kas Sinu korvist on olenenud mängu lõpp skoor?
Jah on.

Kas oled kunagi viie veaga pingil istunud?
Muidugi olen, aga üldiselt ma väga palju vigu ei tee, tavaliselt 3-4 aga hooaja jooksul paar korda peab ka varem istuma minema, kuna 5 viga enne mängu lõppu täis

Kes on kõige kõvem meeskond kelle vastu mänginud olete?
Ei oskagi konkreetset meeskonda välja tuua, kõik meeskonnad on omamoodi kõvad.

Kas oled käinud ka välismaal mängimas? Kuidas läinud on?
Jah olen, küll aga mitte eriti kaugel 2 korda Tšehhis ning~5korda lätis ja paar korda soomes. Kunagi ammu saime soomes teise koha, ülejäänud korrad ei ole väga hästi läinud.

Kas kavetsed korpalliga ka tulevikus karjääri teha?
Jah, ma kavatsen veel edaspidigi hobikorras korvpalli mängida

Millise meeskonna fänn oled, kas Tartu Ülikooli või Kalev Cramo?
Kalev Cramo fänn.

Kas oled mängu ajal saanud ka tõsisemaid vigastusi?
Väga tõsiseid vigastusi olnud ei ole, ühe korra on ninaluu katki löödud ja sõrmedel on ka tihti kergemaid traumasid olnud.

Kes on Su lemmiku korvpallur?
Eesti korvpalluritest meeldib mulle Gregor Arbet, kuna ta tundub selline rahulik ja mõistlik mängumees. NBAs on aga lemmikuks korvpalluriks New York Knicksis mängiv Carmelo Anthony.


Intervjuu: Anne-Laura


Thursday, May 24, 2012

4. klasside lõpupidu


Teisipäeval, 22. mail toimus meie koolis 4.klasside lõpupidu, kus osalesd ka lapsevanemad. 4.klassi õpilased laulsid ning näitlesid. Üritus tundus kõigile väga meeldivat.









Ülejäänud pilte saab vaadata siit.

Wednesday, May 23, 2012

Kergejõustiku koolidevahelised võistlused



Teisipäeval, 22.05 ja kolmapäeval, 23.05 toimusid Kadrioru staadionil koolidevahelised kergejõustikuvõistlused. Üritus oli väga pingeline, kuna seal olid kohal kõik kõige paremad sportlased ja igal alal käis tihe rebimine. Meie kooli, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumit esindasid 10.c klassi Martin,Egon ja Peeter ja 11.a klassi Vello-Janar. Võisteldi küll himuga, kuid kahjuks meie koolile sealt medalit ei tulnud.

Tuesday, May 22, 2012

Lahkuvate abiturentide tuleviku plaanid .

Kuna meie kooli abiturendid teevad veel oma viimaseid eksameid ja lahkuvad varsti, tegime küsitluse nende seas, kellest vastas kahjuks vaid 12 õpilast.

Vastanute seas oli 9 tütarlast ning 3 noormeest, kellest 7 läheb pärast gümnaasiumi lõpetamist ülikooli ning 3 esialgu tööle. Kui küsisime, mis ülikooli minek, selgus, et tüdrukute seas on kõige populaarsemateks Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Poiste seas osutusid kõige populaarsemateks Tallinna Tehnika Ülikool ning Tartu Ülikool. Erialad, mida õppima soovitakse minna on väga erinevaid ning huvitavad:mõni tunneb end kõige paremini suhtekorraldamises, mõnele sobib tootearendust. On ka tulevasi tuntuid ajaloolasi ning füüsikuid. Samuti soovitaks minna õppima inglise filoloogiat ning üks tütarlaps soovib minna juurat või andragoogikat õppima.

Palusime ka anda nõu tulevastele abiturentidele. Siit ka mõningad soovitused:
- Tuleks anda endast parim ja pingutada, et lõpetada heade hinnetega ning sooritada eksamid hästi.
- Otsustega ei ole kiiret. Kaaluge oma tugevaid ja nõrku külgi ja keskenduge tugevatele.
- Kui te ei tea, mida õppima minna, minge aastaks välismaale.
- Mõelge juba varem, mida õppima tahate minna, siis on kergem eksameid valida ja lõpetada.
- Võtke vabalt! 12. klass pole nii raske, kui tundub.
- Hakake varakult eksamiteks õppima, muidu omad vitsad peksavad!

Suured-suured tänud neile, kes võtsid aja, et vastata paarile küsimusele!


Küsitlus ja blogi : Mari-Liis M

WE-STAY küsitlus

Teisipäeval, 22. mail toimus koolis WE-STAY viimane küsitlusvoor, mis oli valitud õpilastele üheksandatest klassidest.

Küsitluse põhiteemadeks olid koolist puudumine, kiusamine ja suitsiid.
Näitena võib tuua küsimused:kas oled kunagi mõelnud endalt elu võtta; kas oled kunagi tundnud, et ei taha enam elada; kas sind kiusatakse (kuidas, kes?).
Küsimusi oli samuti ka enesetunde kohta (kuidas oled end tundnud vimase kahe nädala jooksul?).

WE-STAY`i projekti üldeesmärgiks on Euroopa noorte hulgas koolipuudumiste vähendamine.

Monday, May 21, 2012

Matemaatika riigieksam

Esmaspäeval, 21. mail, toimus matemaatika riigieksam, mis algas kell 10.00 ja lõppes 15.30. Eksam koosnes kahest osast. Intervjueerisin nelja abiturienti, et teada saada, kuidas neil eksamil läks.

Kuidas teil eksam läks?
Rain: Ma ei oska öelda, aga eks punktid näitavad. Aga ma arvan, et viletsalt.
Teele:  Ma ei tea, aga lootis, et läheb paremini. Esimene osa oli väga kerge, aga teine osa oli paras pähkel.
Mariam:  Nii palju, kui ma lootsin, et....või igatahes oli väga raske eksam ja ootamatud ülesanded.
Alina: Keskmiselt.


Kui kaua te eksamiks valmistusite?
Rain: Nii kaua, kuni ma koolis olen käinud.
Teele: No tegelikult hakkasime valmistuma klassis alates jaanuarist. Siis olid konsultatsioonid, aga põhjalikumalt hakkasime kaks nädalat tagasi valemeid õppima.
Mariam: No tegelikult kõik need kolm aastat, mis ma olen käinud gümnaasiumis ja valikud ja tegin kogu aeg koduseid töid kaasa.
Alina: Paar päeva.


Millised ülesanded olid kergemad ja millised raskemad?
Rain: Ma ei oskagi midagi öelda, kõik olid rasked.
Teele: Raskemad olid need, kus olid trigonomeetria sees ja funktsioonid. Lihtsamad olid tõenäosus, avaldise lihtsustamine, funktsiooni uurimine.
Mariam: No ikka esimese osa ülesanded olid kerged ja heal tasemel, aga teise osa ülesanded olid kõik  väga-väga-väga rasked.
Alina: Kõige kergemad olid need, kus ei pidanud eriti valemeid kasutama. Pidi nagu  lihtsalt loogikat kasutama. Raskemad olid need, mis olid valemitega ja puha.


Mis te arvate, mitu punkti te saate?
Rain: Oi, ma ei oska midagi arvata. Ma arvan, et väga viletsa.
Teele: Ma arvan, et punktidega kuskil niimoodi viiekümne ja seitsmekümne vahele tahaks kindlasti saada.
Mariam: Ma arvan, et mingi kakskümmend saan äkki.
Alina: Ma ei tea. Ma loodan, et ma saan vähemalt kuuskümmend punkti.


Kas plaanite ka ülikooli astuda ja kas matemaatikat läheb ka sisseastumisel vaja?
Rain: Ei lähe.
Teele: Ülikooli astun kindlasti, aga minu erialale saab valida ise vabalt ükskõik mis eksamit. Matemaatika ei ole oluline.
Mariam: Kui ma teen väga heade tulemuste peale, siis ma ikka kasutan seda, aga muidu mitte.
Alina: Ja, mul on valik, kas minna Tartusse või Tallinnasse, ja selleks, et Tallinnasse saada, siis on vaja matemaatikat ka.

Intervjuu Lilleküla Gümnaasiumi graatsilise iluuisutajaga

Lilleküla Gümnaasiumist võib leida ka iluuisutajaid. Üheks nendest on Victoria-Laura 8c klassist.



Kui kaua oled tegelenud iluuisutamisega?
Tegelenud olen iluuisutamisega juba 11 aastat.

Kas unistasid sellest juba lapsena?
Mina ise ei unistanud lapsena midagi, mul ema vaatas ajalehes kuulutust,kus kutsuti lapsi uisutama.

Kes on sulle eeskujuks?
Mulle on eeskujuks Eesti jäätantsupaar Ira stork ja Taavi Rand.

Kas oled saanud jääl sõites ka tõsisemaid vigastusi? Räägi pikemalt.
Ei ole olnud.

Mis on olnud su kõige suurimad saavutused?
Minu kõige suuremaks saavutuseks on olnud jõuda noorte taliolümpia mängudele.

Mitu uisupartnerit on sul olnud?
Mul on olnud ainult üks uisuparntner.

Kas oled käinud ka mujal maailmas võistlemas?
Jah olen käinud mujal maail´mas ka võistlemas.

Kas oled saanud õpetussõnu ka Anna Levandi käest?
Ei ole kuna ta on üksiksõitjate treener kuid mina olen jäätantsija.

Kuidas talud kriitikat?
Ma talun kriitikat hästi.

Kuhu sa oma saavutustega edasi pürgida kavatsed?
Ma soovin saada kunagi, kui ma seenioridesse lähen, saada siis Eesti meistriks.


Intervjuu: Anne-Laura
Pilt kuulub Victoriale

Kuidas magad, gümnasist?

Esmaspäeval, 21.mail korraldasime koolis gümnaasiumiõpilastele küsitluse magamise kohta.  
Selgus, et keskmiselt magab noor 6-7 tundi. 
Ent palju oleneb ka nädalavahetusest ning siis on aega rohkem puhata (8-10 tundi). Tavaliselt minnakse magama kesköö paiku ja argipäeviti ärgatakse ka varem. 
Unenägudes on aga sellised sündmused, mis on vaid ulme või ettekujutus ning mida pole tegelikult olnud. Vähemal määral nähakse ka reaalseid sündmusi ning vähemalt pooled ununäod jäävad kõigile meelde.

Uni on vajalik selleks, et organism saaks puhkust. Just sellepärast ongi noortel inimestel suurem unevajadus, kuna organism kasutab uneaega kasvuhormooonide eritamiseks. 

Intervjuu Lilleküla Gümnaasiumi laululinnu Maarit Maidoga

Järgmiseks imeilusa lauluhäälega tütarlaps Maarit 11a klassist.



Kui kaua Sa laulmisega tegelenud oled?
Tegelenud olen sellega umbes 6 aastat

Kas Sa oled käinud kuskil kooris laulmas?
5 aastat käisin WAF Laulu-ja Tantsukoolis. Seal õppisin Sadolini laulutehnikat (Catherine Sadolin õpetab vokaaltehnikat Taanis, Koppenhaagenis) ning samuti oli seal WAF-koor.
Veidi aega olin ka osa Living Stone gospelkoorist.

Mis muusikastiile Sa kõige rohkem kuulad ja mida Sulle kõige rohkem laulda meeldib?
Tujudest olenevalt kuulan ka muusikat. Ma ei kuula muusikat stiilide, vaid laulude enda, nende sisude järgi. Põhimõtteliselt  kõikidest stiilidest võib leida midagi head (metalcore'ist blues'ini).
Ma ei oska tuua välja kindlat stiili, mis mulle meeldib. Laulan pigem aeglast muusikat, folk-pop'i, soul'i, pop'i. Meeldib laulda akustiliselt või klaverisaatel ja väike percussion ka taga.

Kas on keegi kes on Sulle muusikaliselt eeskujuks?
Üks mu lemmikartiste on Brooke Fraser. Ta ise kirjutab oma laule ning ta sõnad on alati ta enda tunnete suhtes väga avatud, kuid samas sõnum on tihti sümbolistlikult peidetud. Samuti on ta eeskujuks mulle vokaalselt ning inimesena.
Mu enda sõbrad, kes on muusikud, on mu suurimad eeskujud selles vallas. Kui ise näha ja kogeda kõike seda tööd ja teekonda ühe esituse taga, tekib teine pilt asjast.

Kas Sul vahest lavahirm ka tuleb ja kuidas Sasellest võitu saad?
Ma ei laula, et laulda. Ma laulan, et end väljendada, suunates selle laulu kellelegi. Ma ei tee seda, et olla publikule meelepärane (kuid on oluline, et nendel oleks hea kuulata, lihtsalt räägin prioriteetidest) ning nii pole ka hirmu. Ja kui ennem lavale minekut on palvetatud, võib laulmine alata.

Kui suurt rolli mängib muusika Sinu elus? Kindlasti ei ole see kõige tähtsam. Kuid see on osa minust, mis tähendab, et see ei olegi midagi eraldi, mida saaks ära võtta või saaks määratleda selle rolli. See lihtsalt on.

Intervjuu Anne-Laura
Pilt kuulub Maaritile

Saturday, May 19, 2012

Intervjuu Lilleküla Gümnaasiumi ettenägeliku Martin Hõbemäega

Ja midagi veelgi omapärasemat- gomokumeister Martin.


Kui kaua sa gomokuga tegelenud oled?
Natuke üle seitsme aasta.

Räägi oma esimesest kokkupuutest gomokuga?
Mu treener käis lilleküla koolis gomokut näitamas ja siis jäi vist pisik külge.

Mis on olnud su suurimad saavutused?
Renjus (peaaegu sama mis gomoku ainult natuke raskem) olen noorte euroopa ja maailmameister olnud. Olen esindanud eestit tiimi maailmameistrivõistlustel. Gomokus olen täiskasvanute seas olnud euroopa teine.

Kas oled käinud ka välismaal oma oskusi näitamas?
Jah, olen käinud Hiinas, Jaapanis, Armeenias ,Venemaal, Ukrainas, Tšehhis, Lätis, Soomes ja Rootsis.

Kes on su kõige kardetum vastane ja kas sa oled temaga duelli pidanud?
Ise pean kõige rohkem lugu oma kaasmaalasest, kes on olnud maailmameister. Olen temaga umbes 30-40 mängu teinud ja neist ainult 2 olen suutnud võita.

Kuidas pead vastu närvipingele?
Tähtsatel võistlustel on mul enamasti läinud hästi seega arvan, et närvipinge tuleb mulle pigem kasuks kui kahjuks.

Kui kaua on kestnud Su kõige pikem mäng?
See aasta kestis üks mäng mul üle 5 ja poole tunni. Arvatavasti see on olnud pikim mäng.

Kas kavatsed sellega ka tulevikus edasi tegeleda?
Hobi korras kindlasti.


Intervjuu: Anne-Laura
Pilt kuulub Martinile

Intervjuu Lilleküla Gümnaasiumi jalkaässa Silver Sõrmusega

Meie koolist võib leida ka jalgpallureid, näiteks Silver 9a klassist.



Kui kaua Sa oled jalgpalliga tegelenud?
Lähikuudel saab 8 aastat täis.

Kas juba väiksena arvasid, et jalgpall võib olla Sinu kutsumus?
Kõik me lootsime, et oleme suured staarid tulevikus, kuid päris nii see pole välja kukkunud.

Miks Sa valisid justnimelt jalgpalli oma hobiks?
Kui aus olla siis ma hakkasin jalgpalli mängima, et tüdrukutele meeldida, nüüdseks on sellest saanud mu töö.

Kus jalgpalliklubis Sa mängid?
Mängin Fc Floras.

Kas Sinu löök on määranud mängu seisu?
Varem määras pea iga mäng just minu tegutsemine väljakul mängu seisu, kuid enam see nii lihtne pole, olen vist allakäinud.

Kui suurt rolli mängib võitmisel õnn või piisab ainult oskustest?
Ma usun siiani, et õnn on üks suurimaid tegureid mängus, kuid ega meisterlikus ka alla ei jää õnnele.

Kes on Sulle eeskujuks ja miks?
Eks ikka need kõikse kuulsamad mängijad Ronaldinho oli üks esimesi ja kõige kauam võibolla mõjutanud mängijaid. Ronaldo tundub ka täitsa tore poiss olevat.

Kas Sa oled saanud kunagi mängus punast kaarti?
Ei ole õnneks, proovin talitseda ennast väljakul.

Mis on olnud Su suurimad vigastused jalgpalli mängides?
Hüppeliigese sidemete vigastus on suurim ja sellest taastun siiani.

Kas sa tahad jalgpalliga tulevikus karjääri teha?
Ei ole plaainiks endale seda sedanud. Tegelin niikaua sellega, kuni öeldakse ,et kallis sõber nüüd aitab ja mu tase on liiga madal.

Nüüd sooviksin saada vastust laialdaselt levinud küsimusele- kas jalgpall on parem kui seks?
Kaunis küsimus, kuid siiski jääksin jalgpalli poolele.


Intervjuu: Anne-Laura
Pilt kuulub Silverile

Friday, May 18, 2012

Eerikupäev

Täna 18.mai on eerikupäev mille raames otsisin üles ka Lilleküla Gümnaasiumi Eeriku- nimelisi poisse. Nendest kaks tabasin ka pildile. Nimepäeva võivad pidada ka Erika, Eero, Ergo, Ero, Erich, Eeri ja Erko.

Karl-Erik 2a

Julius Erik 2a

Klaus Eerik 3a

Erik 4c

Eric-Rene 4c

Karl-Erik 5b

Jaan Erik 7b

Erik 8c

Jaan Eerik 10b




Pildil Julius Erik  ja Karl-Erik
Midagi ka ajaloohuvilistele:

Ajaloohuvilisele meenutab Eriku nimi küllap kõigepealt Rootsi kuningas Eerik XIV, sest tema võimuloleku ajal 1561. aastal said Eestimaa vürstiriik ja Tallinna linn kõrge Rootsi krooni kaitse alla. Püha Eerik kuulub ühte ritta selliste Põhjamaade kuningaist pühakutega nagu Norra P.Olav, Taani P.Kanut. Kõik kolm olid oma maa ristiusustajad. Nad olid kompromissitu ja vägivaldse loomuga, omamoodi revolutsionäär-kuningad.
Meil Eestis pole P.Eeriku kujutisi ega altareid säilinud. Lähim kuju on Stockholmis Linnamajas. Pärast P.Eeriku altari purustamist Olevistes on eerikupäev hakanud meie rahva mälust kustuma. Praegu on sellel oluline tähendus katoliiklastele, muidu üksnes Eeriku- nimelistele.


HEAD NIMEPÄEVA EERIKUD!

Pilt: Anne-Laura
Blogi: Anne-Laura








, Erich, Eeri, Erko.

Thursday, May 17, 2012

Intervjuu Lilleküla Gümnaasiumi kitarripoistega

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis on tohutus koguses imelisi talente, kellest Meie midagi kuulnud pole. Seega üritame välja uurida, kes, kus, millega tegeleb. Anname ülevaate meie kooli särevatest talentidest. Esimeseks on meil Teieni tuua talendikad kitarripoisid Rasmus, Ott ja Siim 9a klassist.



Kui kaua Te kitarri mängimisega tegelenud olete? 

Rasmus: Kitarri mängimisega olen tegelenud 2 ja pool aastat.
Ott: Sain oma esimese kitarri 2007 aasta jõuludeks. Siis õppisin paar põhi duuri ära, mängisin lihtsaid lugusi ja asi väga edasi ei arenenud. Nüüd tõsiselt olen mänginud umbes aasta.
Siim: Ma alustasin õppimist 2009 aasta sügisel. Viimased kaks aastat olen mängimisega tõsisemalt tegelenud.

Kus tuli selline mõte, et minna kitarri õpima? 

Rasmus: Kitarri hakkasin mängima 2009 aasta lõpus, kui selle sünnipäevaks sain.
Ott: Kitarri soovitas mängima hakata mulle mu isa, kes mängis oma lapsepõlves kitarri.
Siim: Idee mängima hakata kujunes minu varasemast kokkupuutest muusikaga, kui ma laulsin kooris. Mulle meeldis kitarri kõla.


Kus kohas Te kitarri mängima õppisite? Käite kuskil huviringis? 

Rasmus: Kitarritundides hakkasin käima 2010 aasta alguses ja käin seal siiamaani. Tunnid toimuvad Kanuti Aia Noortemajas. Enamus lauludest õpin ma aga kodus. Internetis on väga palju võimalusi kitarriõppimiseks. Youtubes on palju õpetajaid kes panevad iga nädal videosi üles erinevate laulude õppimiseks. Googlest otsides leiab ka peaaegu igale laulue kordid või tabulatuurid.
Ott: Õppin kitarri internetis, erinevatest õpikutest ja erinevalt muusikutelt, keda läbi oma isa tunnen.
Siim:  Siis kui ma hakkasin käima Kullos. Aastakese olin ma vanema naisterahva õpilane, kes väga mulle midagi ei õpetanud ja tänu sellele ei viitsinud ma ka väga palju mängida. 2010. aastal sain endale õpetajaks Andrus Kirsi, kes on täpselt selline õpetaja nagu ma ootasin.

Rääkige oma esimesest kokkupuutest kitarriga.

Rasmus: Esimene kokkupuude kitarriga oligi vist siis kui ma läksin ema ja isaga oma sünnipäeval kitarri ostma.
Ott: Esimene kokkupuude kitarriga oli üpris noorelt, isa mängis mulle meie maakohas mulle oma esimest kitarri ja pärast seda soovisin endale ka ühte.

Kas Teil on isiklikud kitarrid ja millist kitarri Te mängite?

Rasmus: Mul on kodus kaks kitarri: 1 akustiline kitarr ja 1 elektrikitarr. Mängin mõlemaid, kuid rohkem mängin elektrikitarri. Kitarri mängin iga päev. Proovin iga nädal uusi lugusi õppida.
Ott: Mul on 1 klassikaline kitarr, 1 elektrikitarr, mandoliin ja bass. Proovin mängida neid võrdselt. Iga päev proovin millegil midagi uut õppida.
Siim: Mul on üks klassikaline kitarr, elektrikitarr ja ukulele. Enamjaolt mängin ma klassikalist kitarri, puhta ja meloodilise kõla tõttu, aga üritan ka pühendada oma aega elektrikitarri ja ukulele tinistamisele .

Mis muusikastiile Te kuulate ja mida Teile kõige rohkem mängida meeldib?

Rasmus: Enamjaolt kuulan Alternatiiv ja Hard Rocki, kuid vahel ka teisi muusikastiile nagu Metal, Pop Rock, New Wave, R&B, Hip Hop. Lemmikartiste on mul palju. Kõige rohkem kuulan ansambleid nagu Green Day, Foo Fighters, AC/DC, Metallica, Guns´n´Roses, Led Zeppelin, Jimi Hendrix. Nende ansamblite lugusid meeldib mulle ka kõige rohkem mängida. Eesti ansamblite hulgast kuulan Terminaatorit, Smilersit ja Tanel Padar & The Sun-i.
Ott: 95 protsenti muusikast mu iPodil on 60-ndatest. Kuulan peamiselt The Beatles, Pink Floydi ja Led Zeppelini, aga on ka mõni tänapäeva artist nagu Mumford&Sons, Coldplay. Mängin lugusi peamiselt 60-ndatest ja 70-ndatest.
Siim: Kuulan peaaegu kõiki muusikastiile alustades rockist kuni jazz-drum'n'bass'ini välja, kuid kitarri peal mängin rock, heavy metal, folk, alternatiiv rock ja indie laule.

Kas on keegi, kes on Teile eeskujuks?

Rasmus: Suurteks eeskujudeks on mul Dave Grohl ja Angus Young. Nende muusika meeldib mulle väga.
Ott: Mu muusikalised eeskujud on Paul McCartney ja David Gilmour.
Siim: Suurimaks eeskujuks on mulle mu onu Andres Dvinjaninov, kes tegi enda esimese kitarri juba 14 aastaselt.

Kui suurt rolli mängib muusika Teie elus?

Rasmus: Muusikat kuulan iga päev ja mängin iga päev. Ilma muusikata oleks elu päris tühi.
Ott: Mu elu on iga päev kuidagi seotud muusikaga. Muusika on minu jaoks tähtsaim asi maailmas.
Siim: Ilma muusikata elamine on minu jaoks raskendatud.




Intervjuu: Anne-Laura
Pildid: Anne-Laura

IDE



 Neljapäeval, 18.mail toimus Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis kunsti klassis 4-5 tund IDE üritus. Selle ürituse mõte oli idee. Osa võtsid 9.klassi õpilased, kellele üritus tundus meeldivat.
Üritus algas järgnevalt: esmalt tutvustasid 2 veetlevat neidu IDE-t rühmadele, rääkides millega see tegeleb, kes seal töötavad ja muud huvitavat. Seejärel jagati ülesanded kätte.





Mis seal täpsemalt toimus ?
1.Rühmad pidid kirja panema 5 ideed, millest siis valiti välja üks.
2.Mõeldi tootele nimi ja slogan.
3.Hakati ideed ellu viima, kasutades selleks esemeid, mille IDE neiud kaasa olid võtnud(kõrred, hõbepaber ja penoplast).
4.Kui ese oli valmis, tuli see kinnitada ratta külge.
5.Kui kõik rühmad olid oma esemed ratta külge kinnitanud, pidid nad hakkama oma toodet kaitsma ja reklaamima.
Tulemuseks oli väga vinge ratas.
Mulle endale meeldis ratta täiustusetest kõige rohkem ICH-ice cream holder, mis asus lenksul.
Kui kõik olid oma esitused ära teinud joosti sööma ja
seejärel aulasse ürituse jäädvustusi vaatama.
Ülejäänud pilte saab vaadata S I I T 

Wednesday, May 16, 2012

Artlandi ehk tänavakunsti tutvustus


15.mail toimus kooli aulas 4.vahetunni ajal Artlandi tutvustus.
Mis on Artland?
Artland on tänavakunst, mis hõlmab endas igasuguseid erinevaid valdkondi nagu näiteks maalimist, laulmist, tantsimist, töötubasid, vabalava-konkursse ja võistlusi.
Artland on mõeldud nii noortele kui vanadele, kohalikele ja turistidele, nii amatööridele kui professionaalidele. Üritused toimuvad helis, pildis ja videos, online- ja offline-sessioonide näol.
Seal on hea võimalus luua uusi kontakte, tutvuda erinevate valdkondade inimestega ning näha uusi, põnevaid ja andekaid artiste.
Lapsed olid Artlandi tutvustusest väga huvitatud ning vaimustuses ja kõigil oli võimalus saada endale temaatiline flaier.

Kogu üritus toimub Rotermanni väljakul iga päev alates 1.juunist kuni suve lõpuni ning soovitame kõigil võtta osa nendest huvitavatest üritustest!




Wednesday, May 9, 2012

Ühiskonna huvilised eksamilt tulles

Reedel 4.mail toimus ühiskonnaõpetuse riigieksam. Eksam koosnes kahest osast: ülesannetest ja arutlusest, selle tegemiseks oli aega 4 tundi. Võtsin rajalt maha kaks eksamit teinud abiturenti Mariliis ja Maris, et kuulata nende muljeid.

Miks Te ühiskonna eksami valisite ?
Mariliis: Valisin selle eksami, sest tol hetkel tundus see hea ideena. Tundus mõistlik valik, sest nii paljud on seda eksamit varem teinud.
Maris: Tundus ainuke hea valik ja aasta alguses arvasin, et kõige kergem eksam aga eksisin.

Kuidas Teil eksam läks ?
Mariliis: Ei julge arvatagi kuidas läks. Loodan, et pigem hästi. Raskem oli kui arvasin/oskasin, sest ühiskond pole päris minu aine.
Maris: Mitte kõige hullemini, aga oli veidikene raske. Arutluse teemad ei olnud kõige paremad.

Kas Teil läheb ühiskonna eksamit ka edasises elus vaja ?
Mariliis: Arvatavasti ei lähe seda eksamit ülikooli sisseastumiseks vaja, mistõttu tulemuse pärast väga ei muretse.
Maris: Ma arvan, et ülikoolis läheb ikka vaja.

Kui kaua Te eksamiks valmistusite?
Mariliis: Eksamiks valmistusin 2 päeva. Enne ei olnud kohe üldse midagi vaadanud. Soovin, et oleksin rohkem õppinud, siis oleks paremini läinud, kuid jõudsin kõik ilusti läbi võtta ja eksamit ma läbi ei kuku. Kuna mul pole seda eksamit edasises elus vaja, siis minu jaoks ongi tähtis ainult läbi saamine, kuigi ega hea tulemus ka halba ei teeks.
Maris: Hakkasin täitma ühiskonna eksami vihikut umbes kuu enne eksamit, aga reaalselt õppisin asju päev enne eksamit.

Mis on Teie edasised plaanid peale Gümnaasiumi?
Mariliis: Peale lõpetamist läheb raskeks. Pole üldse kindel mida teha tahan. Ma lähen ülikooli juhul kui ma olen 100% kindel, mida õppida tahan. Võib-olla võtan aasta vabaks ja teen tööd. Tõesti ei kujuta ette. Eks elu näitab.
Maris: Ülikool, ikka ülikool. Ma arvan.
Intervjuu Anne-Laura

Monday, May 7, 2012

Jalgpallivõistluse võitjad ja nende autasustamine

7.mail toimus kooli aulas jalgpallivõistluste võitjate autasustamine. Poistest tulid võitjateks 10. c klassi poisid ning tüdrukute arvestuses 7. klasside koondvõistkond.
Tegime ka intervjuu 10.c klassi õpilasega Martiniga, et teada saada, kuidas võistlustel läks.

Kas esimene koht tuli raskelt? Mis pakkus kõige rohkem pinget ja mis kujunes mängude ajal kõige raskemaks?

Alguses oli raske see, et meeskond üksteisega arvestaks nii nagu peaks. Kõige raskemaks aga kujunesid need olukorrad, kui puudus keegi vajalik meeskonnast.

 Kellega finaalis mängisite ja mis seis jäi? 

Finaalis mängisime 9. c klassiga, võitsime 4-1, ootasime suuremat vastupanu, kuid nad said oma mänguga hakkama ja tubli teine koht välja teenitud. 

 Kellega oli kõige tasavägisem mäng?

Kõige tasavägisem oli mäng 11. a klassiga, kartsime nende mängu, kuid pärast esimest väravat panime kaitse lukku ja mängisime enda mängu edasi. Muidugi ka 9.a klass oli väga tubli vastane, neile ka kaotasime mängu. 


Kas mängude puhul oli ka midagi positiivset või negatiivset?

Positiivne oli see, et mänge käidi vaatamas ja elati omadele kaasa ning see, et ka nooremad said mängida. 

Kas võiks tihedamini mänge teha ja miks?

Sellised mängud võiksid muutuda iga-aastasteks. 

Kas on midagi, mis oleks võinud paremini olla?

Kindlasti! Korraldamise poole pealt. Tuleks alustada varem, sest meil läks nii kiireks, aga see oli ka teine sportlik üritus, mida me korraldanud oleme koolis. Eks me õpime ja arendame ennast, et selliseid vigu ei korduks. 



Pilte autasustamisest näete S I I T :)





Yobana projekt!


 Kolmapäeval, 2.mail toimus meie koolis järjekordselt Yobana (Young Baltic narratives) raames projekt, kus 10.klasside õpilased vaatasid filme ning täitsid ülesandeid.

 Kaks 10.A klassi poissi räägivad meile täpsemalt, mida nad tegema peavad:

Mida te siis täpsemalt Yobana projekti raames tegema peate? 
- Täna oli meil filmianalüüs. Pidime kirja panema punktid, kuidas oleks õige filmi analüüsida ja üleskirjutada. Räägiti veel eesti filmikriitikast ja sellest, kuidas eesti ajakirjanikud ei oska üldse filmi analüüsida. 
Mis filmi te just vaatasite? 
- Hetkel vaatasime filmi "Üks kass Pariisis". Meil on hetkel väike paus ning peale seda hakkame me seda filmi analüüsima.
Millal ja kas teil toimub veel mingeid projekte seoses Yobanaga? 
- Järgmine kord ehk siis kahe nädala pärast lähevad osad meist filmi monteerima, mis on tehtud teistes riikides teiste inimeste poolt ja teeme ära lõppfilmi ära. 
Kas te ise teete ka filmi?
- Oleme teinud jah! Suvel tuleb Saaremaal mingi projekt.
Mida teile Yobana projekt andnud on?
- Rohkelt kogemusi! 

Aitäh vastamast ning head analüüsimist teile! 



Blogi ja intervjuu: Mari-Liis M .

Projektide rohke päev





Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis toimus 3.mail projektipäev. Projektipäevaga seoses käisid klassid erinevate aine õpetajatega vanalinnas ning metsas ja iga klass sai mingi ülesande, mida nad pidid täitma seoses aine ning vanalinnaga. Näiteks 11.A klassi soome keele grupp pidi vanalinnas giidiks olema ning rääkima soome keeles vanalinna tuntumatest ehitistest. Mõningaid pilte 11.A projektipäevast:























Blogi : Mari-Liis M
Pildid : Liis P