Kõigile energilistele, avatutele ning muutusi ja eksperimente armastavatele noortele avab YFU võimaluse saada suurepärane ja unustamatu elukogemus, mis tuleb tulevikus kindlasti kasuks.
Mis teie nimi on?
Britt Loomägi.
Kui vana te olete?
Ma olen 18.
Mis riigis te käisite vahetusõpilasena?
Ma käisin 2010/2011 õppeaastal Šveitsis.
Mis linnas?
Põhimõtteliselt linn, kus ma koolis käisin oli Fribourg.
Miks te otsustasite minna vahetusõpilaseks, kust tuli see otsus?
See mõte oli mind huvitanud juba mitu aastat enne, kui ma läksin. Ma arvan, et see tuli sellest, et ma olin kuulnud enne inimestest, kes olid läinud. Ja tahtsin kogeda midagi uut. Ning olin ka käinud enne Šveitsis ja siis tundus väga selline huvitav asi, et midagi mida teoks teha ja mida kogeda.
Miks just Šveitsi?
Kui ma väike olin, elasin seal oma perega. Ning olin peale seda seal ka käinud ning tahtsin siis uuesti minna. Ja samuti ka keele pärast, et olin enne õppinud saksa keelt ja tahtsin näha, et kuidas oleks siis üldse päriselt sellises kultuuris elada.
Praegu, kui kõrgel tasemel te hindaks oma saksa keele oskust?
Seda on raske ise hinnata. Aga ma arvan, et ma saan põhimõtteliselt vabalt rääkimisega hakkama. Ma ise olen väga rahul sellega, kuidas mul läks. Ent grammatika ei ole täiuslik muidugi aga ma saan hakkama.
Kas te saite palju uusi kogemusi õppimises?
Mm, seal on see kool natuke teistmoodi. Et sa pigem saadki rohkem nagu elukogemusi, kuigi koolis õppisime ka kindlasti midagi uut. Esiteks see keel muidugi ja koos sellega ka uued õppeained. Ma näiteks õppisin Šveitsis ka itaalia keelt, mis oli ka muidugi uus kogemus.
Kas te käisite kõikides tundides?
Ja ma võtsin enamusest tundidest osa ja vahel olid mul ka lisa saksa keele tunnid. Ja eks ta raske on aga üldiselt sain aru ja üritasin võimalikult palju ka kaasa teha.
Kas saite endale palju uusi tutvusi?
Jah, et uusi tutvusi tekkis siis ikkagi meeletult palju. Et enamus inimesi kellega ma tuttavaks sain olidki koolist või siis minu pere tuttavad ja samuti siis ka kõik teised vahetusõpilased.
Kas peate nendega praegu ka kontakti?
Jah, võimalikult palju. Ikkagi hoian kontakti oma vahetusperega ja siis ka nende parimate sõpradega, kes sinna jäid.
Kuidas te soovitaks teistel õpilastel, kes kavatsevad minna vahetusõpilasteks, kuidas valida riiki, kuhu minna?
Põhimõtteliselt ei olegi kõige olulisem see riik kuhu minna, et see kogemus on igal juhul suurepärane. Aga, kui valida, siis ma soovitan osavõtta kõigist nendest infotundidest, kust saab siis rohkem infot nende riikide kohta ja lihtsalt nagu mõeldagi millene kultuur sind ennast võiks kõige rohkem huvitada.
Mis teie nimi on ja kui vana te olete?
Ma olen Eveli Kuusik ja ma olen 17.
Miks te valisite Šveitsi riigi?
Oh, ma valisin Šveitsi sellepärast,et ma teadsin sealt enne juba inimesi ja nad olid lihtsalt nii vägevad, vahvad, avatud ja metsikult positiivsed. Ja siis ma mõtlesingi, et võtan Šveitsi. Et kui ma sealt tean juba kedagi, kes on selline vahva ja mõnus onju, et siis ma võin ju sinna minna.
Mis linnas te elasite?
Zurichis.
Ja oli palju uusi kogemusi, mis te sealt saite?
Väga palju. Näiteks mingisugused sellised reaalsed elulised näited on see, kuidas ma jäin rongi kinni. Ja see oli selline paanika. Ma jäin rongi kinni ja see rong hakkas veel teise suunda sõitma sellest, kuhu mul vaja oli. Ja ma hakkasin peaaegu nutma seal aga ma siis lõpuks jõudsin ikka sinna, kuhu mul vaja oli. Ja siis me mõtlesime, et äge lähme teeme veel ühe sõidu. Aga noh, kogemusi tuleb hästi palju. Et sa õpid ka selle aastaga enda kohta palju juurde. Sa saad teisest kultuurist hästi palju teada. Ja hästi palju tuleb sellist isiklikku kogemust.
Kust tuli otsus minna vahetusõpilaseks?
Just nende inimeste pärast, kes seal olid. Ma olin just YFU-st enne kuulnud ja siis ma mõlesingi, kui ma nüüd tean Šveitsist ja teisi organisatsioone ma ei tea, kes tegelevad sellise asjaga, siis et no jah, et ma nüüd lähen. Ma just lõpetasin selle 9-nda klassi ja nüüd ma lähen. Vahet pole, kas ma saan selle raha kokku või ei saa, igatahes lähen. Ja ma läksin ja nüüd ma olen siis jälle siin.
Oli selle raha kokku saamisega raskusi?
Minu vahetusaasta maksis 80000 krooni, ja mina sain näiteks YFU-lt stipendiumi 35000krooni. YFU pakub igasuguseid sponsor koolitusi ja ka stipendiumi võimalust Euroopa riikidesse, et aidata vahetusõpilastel, kes kindlasti tahavad minna. Et aidata neil minna, et asi ei jäeks raha taha. Et mina sain selle stipendiumi ja sain ka ühe sponsori. Ja sellest oli juba abi ning oli andnud motiveeringut juurde. Üle jäänud raha maksid kinni minu vanemad.
Kas teile meeldis Šveitsi kultuur, eluviis, elurütm?
Jah, et kultuur on selline teistmoodi. Et ta ei ole selline nagu eestlasel. Nad on ikkagi teistsugused. Nad käivad väga palju väljas, väljas söömas. Nad on sellised avatud ja vahvad ning nad ei passi kodus.
Kas te saite endale palju uusi tutvusi?
Ja, väga. Et kõik minu tutvused olid mitte ainult klassist, vaid ma käisin seal ka kooris laulmas. Ja siis ka teised vahetusõpilased, pere tuttavad ka tavalised inimesed tänavatelt, kes tahtsid suhelda.
Kas te peate nendega kontakti nendega?
Nii palju, kui ma jõuan. Mul on kool, töö ja YFU. Et see on hästi raske. Nagu hästi raske on seda hetke, kui ma hakkan kirjutama ja nüüd ma kirjutangi nagu kõigile leida. Aga ma ikkagi püüan suhelda, kui saab.
Oli teil üldse palju vabat aega Šveitsis tegeleda enda asjadega ja käia väljas?
Ja, et kuna sa koolis ei pea nii väga nüüd pingutama, et mina näiteks koolis koduseid töid eriti ei teinud, sest ma olin lihtsalt laisk sellel ajal, et ma käisin siiski linnas sellel ajal oma sõpradega kui neil oli aega ja kui mul seda oli. Ja tegevusi mida teha, neid leiab alati.
Kas te saite hindeid ka üldse seal?
Ma sain, mõningaid. Ma sain küll hindeid aga need eriti head ei olnud, sest ma ei saand keelest aru siis ja kui ma ei saanud keelest aru, siis ei saanud ma ka sellest asjast aru mida nad tegid. Ja siis näiteks matemaatikas ma lihtsalt kirjutasin suvaliseid numbreid sinna nii ja naa ja siis joonistasin üks päev sinna mingisuguseid lehmasid vist ja siis õpetaja kirjutas töö alla ,et ilus kunsti anne lase aga edasi.
Kas saite nüüd keele ka selgemaks?
Jah. Mina näiteks ei räägi päris seda saksa keelt vaid räägin dialekti. Ja nüüd siis päris koolis on mul päris saksa keel, kus ma tegelikult palju asju ei pea tegema, sest ma ikkagi saan aru sellest päris saksa keelest. Aga kool on kergem, ikkagi aitas see keele õppimine ja tuleb kasuks.
Kas tahaksite peale kooli tagasi Šveitsi minna, et midagi õppima edasi?
Ma mõtlesin küll, et peale kooli ma kohe ülikooli ei lähe, et ma lähen ikkagi kusagile mujale ja vaatan, mis ma teen. Arvatavasti Šveitsi tagasi või kusagile mujale, sinna on suund.
Artikli kirjutas: Diana K.
Intervjuu: Maria R.
Pildistas: Liis P.
Mis teie nimi on?
Britt Loomägi.
Kui vana te olete?
Ma olen 18.
Mis riigis te käisite vahetusõpilasena?
Ma käisin 2010/2011 õppeaastal Šveitsis.
Mis linnas?
Põhimõtteliselt linn, kus ma koolis käisin oli Fribourg.
Miks te otsustasite minna vahetusõpilaseks, kust tuli see otsus?
See mõte oli mind huvitanud juba mitu aastat enne, kui ma läksin. Ma arvan, et see tuli sellest, et ma olin kuulnud enne inimestest, kes olid läinud. Ja tahtsin kogeda midagi uut. Ning olin ka käinud enne Šveitsis ja siis tundus väga selline huvitav asi, et midagi mida teoks teha ja mida kogeda.
Miks just Šveitsi?
Kui ma väike olin, elasin seal oma perega. Ning olin peale seda seal ka käinud ning tahtsin siis uuesti minna. Ja samuti ka keele pärast, et olin enne õppinud saksa keelt ja tahtsin näha, et kuidas oleks siis üldse päriselt sellises kultuuris elada.
Praegu, kui kõrgel tasemel te hindaks oma saksa keele oskust?
Seda on raske ise hinnata. Aga ma arvan, et ma saan põhimõtteliselt vabalt rääkimisega hakkama. Ma ise olen väga rahul sellega, kuidas mul läks. Ent grammatika ei ole täiuslik muidugi aga ma saan hakkama.
Kas te saite palju uusi kogemusi õppimises?
Mm, seal on see kool natuke teistmoodi. Et sa pigem saadki rohkem nagu elukogemusi, kuigi koolis õppisime ka kindlasti midagi uut. Esiteks see keel muidugi ja koos sellega ka uued õppeained. Ma näiteks õppisin Šveitsis ka itaalia keelt, mis oli ka muidugi uus kogemus.
Kas te käisite kõikides tundides?
Ja ma võtsin enamusest tundidest osa ja vahel olid mul ka lisa saksa keele tunnid. Ja eks ta raske on aga üldiselt sain aru ja üritasin võimalikult palju ka kaasa teha.
Kas saite endale palju uusi tutvusi?
Jah, et uusi tutvusi tekkis siis ikkagi meeletult palju. Et enamus inimesi kellega ma tuttavaks sain olidki koolist või siis minu pere tuttavad ja samuti siis ka kõik teised vahetusõpilased.
Kas peate nendega praegu ka kontakti?
Jah, võimalikult palju. Ikkagi hoian kontakti oma vahetusperega ja siis ka nende parimate sõpradega, kes sinna jäid.
Kuidas te soovitaks teistel õpilastel, kes kavatsevad minna vahetusõpilasteks, kuidas valida riiki, kuhu minna?
Põhimõtteliselt ei olegi kõige olulisem see riik kuhu minna, et see kogemus on igal juhul suurepärane. Aga, kui valida, siis ma soovitan osavõtta kõigist nendest infotundidest, kust saab siis rohkem infot nende riikide kohta ja lihtsalt nagu mõeldagi millene kultuur sind ennast võiks kõige rohkem huvitada.
Mis teie nimi on ja kui vana te olete?
Ma olen Eveli Kuusik ja ma olen 17.
Miks te valisite Šveitsi riigi?
Oh, ma valisin Šveitsi sellepärast,et ma teadsin sealt enne juba inimesi ja nad olid lihtsalt nii vägevad, vahvad, avatud ja metsikult positiivsed. Ja siis ma mõtlesingi, et võtan Šveitsi. Et kui ma sealt tean juba kedagi, kes on selline vahva ja mõnus onju, et siis ma võin ju sinna minna.
Mis linnas te elasite?
Zurichis.
Ja oli palju uusi kogemusi, mis te sealt saite?
Väga palju. Näiteks mingisugused sellised reaalsed elulised näited on see, kuidas ma jäin rongi kinni. Ja see oli selline paanika. Ma jäin rongi kinni ja see rong hakkas veel teise suunda sõitma sellest, kuhu mul vaja oli. Ja ma hakkasin peaaegu nutma seal aga ma siis lõpuks jõudsin ikka sinna, kuhu mul vaja oli. Ja siis me mõtlesime, et äge lähme teeme veel ühe sõidu. Aga noh, kogemusi tuleb hästi palju. Et sa õpid ka selle aastaga enda kohta palju juurde. Sa saad teisest kultuurist hästi palju teada. Ja hästi palju tuleb sellist isiklikku kogemust.
Kust tuli otsus minna vahetusõpilaseks?
Just nende inimeste pärast, kes seal olid. Ma olin just YFU-st enne kuulnud ja siis ma mõlesingi, kui ma nüüd tean Šveitsist ja teisi organisatsioone ma ei tea, kes tegelevad sellise asjaga, siis et no jah, et ma nüüd lähen. Ma just lõpetasin selle 9-nda klassi ja nüüd ma lähen. Vahet pole, kas ma saan selle raha kokku või ei saa, igatahes lähen. Ja ma läksin ja nüüd ma olen siis jälle siin.
Oli selle raha kokku saamisega raskusi?
Minu vahetusaasta maksis 80000 krooni, ja mina sain näiteks YFU-lt stipendiumi 35000krooni. YFU pakub igasuguseid sponsor koolitusi ja ka stipendiumi võimalust Euroopa riikidesse, et aidata vahetusõpilastel, kes kindlasti tahavad minna. Et aidata neil minna, et asi ei jäeks raha taha. Et mina sain selle stipendiumi ja sain ka ühe sponsori. Ja sellest oli juba abi ning oli andnud motiveeringut juurde. Üle jäänud raha maksid kinni minu vanemad.
Kas teile meeldis Šveitsi kultuur, eluviis, elurütm?
Jah, et kultuur on selline teistmoodi. Et ta ei ole selline nagu eestlasel. Nad on ikkagi teistsugused. Nad käivad väga palju väljas, väljas söömas. Nad on sellised avatud ja vahvad ning nad ei passi kodus.
Kas te saite endale palju uusi tutvusi?
Ja, väga. Et kõik minu tutvused olid mitte ainult klassist, vaid ma käisin seal ka kooris laulmas. Ja siis ka teised vahetusõpilased, pere tuttavad ka tavalised inimesed tänavatelt, kes tahtsid suhelda.
Kas te peate nendega kontakti nendega?
Nii palju, kui ma jõuan. Mul on kool, töö ja YFU. Et see on hästi raske. Nagu hästi raske on seda hetke, kui ma hakkan kirjutama ja nüüd ma kirjutangi nagu kõigile leida. Aga ma ikkagi püüan suhelda, kui saab.
Oli teil üldse palju vabat aega Šveitsis tegeleda enda asjadega ja käia väljas?
Ja, et kuna sa koolis ei pea nii väga nüüd pingutama, et mina näiteks koolis koduseid töid eriti ei teinud, sest ma olin lihtsalt laisk sellel ajal, et ma käisin siiski linnas sellel ajal oma sõpradega kui neil oli aega ja kui mul seda oli. Ja tegevusi mida teha, neid leiab alati.
Kas te saite hindeid ka üldse seal?
Ma sain, mõningaid. Ma sain küll hindeid aga need eriti head ei olnud, sest ma ei saand keelest aru siis ja kui ma ei saanud keelest aru, siis ei saanud ma ka sellest asjast aru mida nad tegid. Ja siis näiteks matemaatikas ma lihtsalt kirjutasin suvaliseid numbreid sinna nii ja naa ja siis joonistasin üks päev sinna mingisuguseid lehmasid vist ja siis õpetaja kirjutas töö alla ,et ilus kunsti anne lase aga edasi.
Kas saite nüüd keele ka selgemaks?
Jah. Mina näiteks ei räägi päris seda saksa keelt vaid räägin dialekti. Ja nüüd siis päris koolis on mul päris saksa keel, kus ma tegelikult palju asju ei pea tegema, sest ma ikkagi saan aru sellest päris saksa keelest. Aga kool on kergem, ikkagi aitas see keele õppimine ja tuleb kasuks.
Kas tahaksite peale kooli tagasi Šveitsi minna, et midagi õppima edasi?
Ma mõtlesin küll, et peale kooli ma kohe ülikooli ei lähe, et ma lähen ikkagi kusagile mujale ja vaatan, mis ma teen. Arvatavasti Šveitsi tagasi või kusagile mujale, sinna on suund.
Artikli kirjutas: Diana K.
Intervjuu: Maria R.
Pildistas: Liis P.
No comments:
Post a Comment