Sõbrakuu on kohe läbi, kuid see ei tähenda, et heateod peaksid lõppema. Käisin eile, 28. veebruaril koos kahe teise Lilleküla Gümnaasiumi õpilasega Astangu Kutserehabilitastiooni Keskuses, kus õpivad erivajadustega õppijad. Läksime vabatahtlikult eesmärgiga abistada tegevusjuhendajat ning tegeleda õppijatega. Tegevusjuhendaja Linda abiga aitasime teha süüa, mängisime õppijatega kaarte ja kabet ning veetsime nendega meeldivalt aega. See oli meie kõigi kolme esimene kord, kuid võib liialdamata öelda, et see oli meie arvates elumuutev. See avab silmad, paneb vaatama elu teise pilgu alt ja hindama seda, mis sul on. Õppijad olid kõik väga sõbralikud ja toredad ning kogu sealveedetud aeg möödus kiiresti, sest meil oli nii tore. Me hakkame seal regulaarselt vabatahtlikult käima ning õhutame teisi sarnaseid heategevusid tegema.
Intervjueerisime Astangu Kutserehabilitastiooni Keskuse tegevusjuhandajat, Lindat. Ta rääkis veidi enda tööst ning uurisime, kuidas oleks võimalik õppijaid aidata.
Kuidas Te sattusite siia tööle?
Ma töötasin varem hotellis, kuni siit koolist tuli praktikant - vaimupuudega noormees, hotelli. Ta meeldis mulle ning läks väga hinge. Kuna enda lapselaps oli ka Downi sündroomiga (erivajadusega laps), siis mulle sobis töötada sellises kohas.
Kas Teil oli varasem sellelaadne töökogemus?
Töökogemust ei olnud, oli ainult 7 aastat oma erivajadusega lapselapsega.
Kui tihti Te töötate?
Üks päev tööl (16 tundi) ja 2 päeva puhkepäeva.
Kas see töö ning õppijad on Teie mõttemaailma muutnud?
Nad on seda teinud 180%.
Millised on selle töö miinused ning plusspooled?
Miinuseks on psüholoogiline läbipõlemine. Kui ei ole piisavalt puhkepäevi, siis ei jõua taastuda. Koos on vaimu-, liikumis- ning liitpuudega õppijad. Kõik on eri vanuses (17 kuni 62). See on miinuspool, kuigi seda ei saa päris miinuspooleks lugeda. See on nauditava töö juures lihtsalt väike raskus. Plusspool - plusspooli on nii palju. Kõik kellega ma töötan (õppijad) onväga otsekohesed, keegi ei räägi ümber nurga. Kui tahetakse sulle öelda, kes sa oled, siis sulle öeldakse.
Kas õpilased vajaksid heategevust, kui jah, siis millises valdkonnas?
Tuuakse riideid, jalanõusid. Teretulnud on igasugused toitained, mis ei rikne (kuivained, konservid) sest meil on päevi siin kuu lõpus kus pole mitte midagi süüa.
Mismoodi veel aidata saaks?
Vabatahtlikud on alati on teretulnud. Eriti oleks vaja inimesi, kes oleks nõus õppijatega õhtuti spordisaalis mängima. Samuti õhtupoole lauamänge mängima ja nendega tegelema. Kellel on huvi peaks ühendust võtma minu või sotsiaaltöötajaga.
Kontaktinfo ja muu vajaliku leiab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kodulehelt: http://www.astangu.ee/
Tekst, intervjuu, pilt: Kristiina
No comments:
Post a Comment