Novembri kuukaja

Loodame, et teile meeldib.

Monteeris : Christopher M
Filmis : Maria M
Osales ankru stseenides : Christopher M ja Risto M
Kirjutas: Carl-Marcus V

"Lapse suu ei valeta"

Me küsisime lastelt võõrsõnade tähendusi, ja tegime sellest video. Loodame, et see teile meeldib.


Kirjutas: Carl-Marcus V
Filmis: Christopher M
Küsitles: Maria R, Diana K ja Risto M
Monteeris : Carl-Marcus V

a²-b²

Vaadake ja saage targemaks :)

Filmis : Christopher M
Monteeris: Carl-Marcus V

TEN-i 26. SESSIOON Inimõiguste teemaline

4.-6. novembrini oli minul ja Kristel Hannusel võimalus viibida Tegusate Eesti Noorte Sessioonil, mis toimus Merivälja koolis. 

Kui sotsiaalne kaasatus II ajusi ei ragista.
Foto: Luca Olumets

Sessioonil oli kolm erinevat teemavaldkonda- tervis, haridus ja sotsiaalne kaasatus. Iga valdkond oli jaotatud omakorda kaheks ning igal grupil oli erinev teema. Minul oli võimalus osaleda sotsiaalse kaasatuse II grupis, mille teema oli: Kuidas tagada erivajadustega noortele võimalus aktiivselt osaleda huvitegevuses ja suhelda tavanoortega? Kristel oli aga tervise II grupis - kuidas tõsta tervislike eluviiside väärtust noorte seas? 

Ursula Ilo - Sessiooni president
Foto: Külli-Carmen Gratškov

Sessioon sai alguse reedel kell 16:00, kui kogunesime Merivälja kooli taha asuvale platsile. Sessiooni avas Ursula Ilo, kes oli sessiooni president. Ta soovis, et meil oleks fun, võtaksime riske ja oleksime aktiivsed. Sellel sessioonil valminud projektid aidatakse ellu viia organisatiooni SINA abil ning SINA esindajad said avamisel oma sõna sekka öelda ja julgustasid meid aktiivselt kaasa töötama ning tulema ise SINAsse projekte ellu viima. Sõna said ka veel peakorraldaja Kati Pärn ja peatpimetaja Uku Talmar. Meile tutvustati rühmajuhte, fotograafe, ajakirjanikke ja muid asjaosalisi, lisaks mängisime seltskonnamänge, et külmast lahti saada. Seejärel suundusime koolimajja, kus me jaotusime gruppideks. 

Kõik ühe, üks puuraiduri eest
Foto: Külli-Carmen Gratškov

Järgneva kahe tunni jooksul, kus me esimest korda kõik koos olime, õppisime me üksteist tundma läbi erinevate mängude. Ühes mängus, mis meid kõiki lõpuks kõige rohkem ühendas, pidime välja mõtlema ühe tegelase ja siis teistele jagama seda. Järgmisena pidime valima enda seast kolm inimest, kes jääksid ellu, kui peaks tulema maailma lõpp, ja kes suudaksid maailma uuesti üles ehitada. Pärast pikka vestlust ja pisarateni naermist, otsustasime Kanada puuraiduri, võluvõimetega kass-lapse ja minu tegelaskuju heaks, kes on peaaegu igalpool ja on meeletult aktiivne. 

Foto: Külli-Carmen Gratškov

Peale seda oli õhtusöök, mis kulus meile kõigile ära, sest peale seda tohutut naermist, oli kõht väga tühi. Kõhud täis, algas valmistumine õhtuseks programmiks. Iga grupp pidi tegema näidendi. Meie teema oli Star Wars ja me ei võinud kasutada repliiki " Luke, ma olen su isa". Lisaks pidime me valima kolm suvalist hetke, kus me loeme ette meile antud lipikul oleva lause või sõna. Seda, mis lipikul kirjas oli, saime me teada alles siis, kui näidendi ajal lipikul lahti keerasime. Kella kümne paiku kogunesime kõik koridori, kus hakati järjest näidendeid ette kandma. Enne igat esinemist oli näidendi teema kohta paarikümne sekundiline tutvustav lavastus, millest igaüks oli väga huumoririkas. 




Laupäev oli üks väga tihe ja ajuderagistamise päev. Juba 9:15 hakkasime tegelema projekti välja mõtlemisega. Kõigepealt oli sissejuhatuseks väike mäng. Meil oli tennisepall ja me pidime välja mõtlema võimalikult palju tegevusi, mida saaks sellega teha. Alguses oli eesmärk saada vähemalt 50 tegevust, kuid lõpuks kogunes neid üle 100. Selle tegevuse käigus saime aru, et võimalusi on piiritult palju. 

Foto: Külli-Carmen Gratškov

Projekti tegemise alguses panime paika, keda me mõtleme erivajadustega noorte all, sest tänapäeval loetakse ka väga tarku õpilasi nende alla. Otsustasime, et me pühendame projekti just füüsilise ja vaimse puuetega noortele.  Panime kirja probleemid, eesmärgid ja lahendused. Seejärel tuli 15 minutiline kohvipaus, kus me saime puhata ja värskendada enda mõtteid, sest olgem ausad, 2,5 tundi aktiivset mõtlemist väsitab ära.  Järgmisena vaatasime läbi kõik eesmärgid, probleemid ja lahendused. Valisime välja kõik need, mille jaoks meie saaksime midagi teha. Sellele järgnes tunnine lõunapaus. Lõunalt tagasi tulles hakkasime kirjutama projekti ja mõtlesime välja projekti nime - Schnubu. Projekti kirjutamine võttis meil aega natuke üle viie tunni, kus panine paika projekti eesmärgi, ajakava ja palju muud. Laupäev vastu pühapäeva öösel vaatasid kõik rühmajuhid ja korraldajad projekte üle ning parandasid, kui oli vaja.

Foto: Külli-Carmen Gratškov

Pühapäeval suundusime kõik kella kümneks debattide asukohta, Tallinna Pressikeskusesse, mis asus Solarise keskuses. Seal kaitsesid kõik rühmad enda projekte.  Kõigepealt tutvustati projekti ning peale seda oli kõigil võimalus 2 minuti jooksul esitada ründekõne. Siis toimusid küsimustevoorud. Kokku oli viis vooru ja igas voorus küsiti kuni viis küsimust. Peale igat küsimustevooru, vastas erinev rühmaliige küsimustele. Kui küsimustevoor lõppes, arutasid kõik grupid projekti üle ja andsid oma hääled. Iga grupp pidi esitama oma hääled omamoodi ning kasutati selleks näitlemis-, laulu- ja muid oskusid. 
Vahepeal toimus ka lõunapaus Tallinna Reaalkooli sööklas. 


Kõikidest projektidest oli ainult üks projekt, mis ei läinud läbi, aga see ei tähendanud seda, et seda projekti ei hakata teostama. Projektide kaitsmise vahel tuli pulti Angela Ader, kes oli minu grupi ajakirjanik ja ühtlasi ka SINA liige. Ta rääkis meile natukene SINA tegevusest ning sellest, et  SINA aitab leida meeskonda ja ellu viia neid projekte, mis sessioonil tehtud sai. 

Sotsiaalne kaasatus II
Foto: Luca Olumets

Sessiooni lõpetamine oli emotsionaalne ja pisaraterikas. Tänati kõiki, kes sessioonil osalesid ja aitasid seda korraldada. TENil on välja kujunenud traditsioon, kus iga ürituse lõpus võetakse ringi, hoitakse üksteisest kinni ja lauldakse John Lennoni Imagine´it. Kui selleks ajaks ei olnud inimestel pisar silma tulnud, siis laulu lõpuks võis kõigil näha pisarat silmanurgas.  Rahvas lahkus sessioonilt positiivse meeleolu, uute sõprade ja uute kogemustega





. 

Tekst : Külli-Carmen G.

Video: Liis P.

Fotod: Külli-Carmen G. ja Luca Olumets

Bändi katsed

Reedel, 25. novembril , tehti meie kooli aulas bändiproovi. Mõned inimesed tulid kohale ja mängisid siis kas kitarri või trummi, mille peale bändi asutajad lootsid luua parimaist bändi kokku.

Filmis: Maria R
Kirjutas: Carl-Marcus V

Kaheteistkümnendad klassid Tartus

16.11.2011 kell 12.45 kogunesid 12.A ja B klassi õpilased Marjas, neid ootas ees Tartu ekskursioon.

Intervjueerisin meie kooli muusika õpetajat Reilika Krimsi.
Tere, minu nimi on Diana, kas räägiksite mulle, mis siin toimub?
Minu nimi on Reilika ja ma olen Lilleküla Gümnaasiumis põhikooli muusikaõpetaja. Sõidan hetkel Tartu Vanamuise teatrisse, Casanovat vaatama, mis on ballett. Kuna ma ausalt öeldes mitte midagi ei tea, siis ma olen suhteliselt emotsiooitu, üsna rahulik ja enne teatrit peame vaba aega sisustama. Ma arvan, et ma sisutan seda kohvikus, koos meie kaheteistkümnendate klassidega. Tartu ülikooli nuusima ei lähe.

Kas ei võeta kaasa?

No kuna see on õppekäik, siis ma lähen uitan niisama ringi.

Esimese asjana külastati Tartu Ülikooli Peahoonet, kus sealsed tudengid tutvustasid nii mõnelegi tulevasele programmi ja rääkisid õppimisvõimalustest, mida pakutakse ning kuidas üliõpilase elu üldse organiseeritud on.

Lektsioon sisaldas sisseastumissüsteemi seletust, saadi teada, et Tartu Ülikoolist on võimalik minna ka vahetusõpilasena välismaale õppima. Kuna me oleme tallinlased ning paljusid vaevab küsimus, et kuidas seal elukoha otsimisega toime tulla, siis tehti selgeks, et on olemas 8 nii hinna, kui ka kvaliteedi poolest erinevat ühiselamut, milles on kokku 3200 kohta.

Ülikooli peahoones külastati ka kunstimuuseumit, kus oli kõigil võimalus proovida teha vaasimaali, tuli välja, et see ei olegi nii kerge nagu tundus. Ühtlasi võis seal tutvuda Kreeka klassikalise, hellenistliku ja arhailise kunsti parimate tööde kipsjäljenditega, mis olid originaalsuuruses.

Peahoonest väljudes oli kõigil veidi vaba aega, et süüa kõhud täis, mille järel asuti liikuma Teater Vanemuine poole, kus kell 19.00 algas ballett „Casanova“.

Peale etenduse lõppu intervjueerisin meie abiturienti.

Tere, kas te oleksite nõus mõnele küsimusele vastama?
Tere, jah, muidugi.

Tutvustage ennast palun.

Jennifer Schloz.

Kuidas teile etendus meeldis?

Etendus meeldis väga, kuna meeldib ballett, olen kunstiinimene ja mulle väga meeldib tantsukunst.

Kuidas te reisiga üleüldiselt rahule jäite, mis kõige enam meeldis või ei meeldinud?

Muuseum ei meeldinud eriti, aga üliõpilased rääkisid huvitavalt. Etendus oli minu lemmik osa reisist. Tartu ülikooli kohta midagi uut teada ei saanud, teadsin seda kõike juba varem. Reis meeldis, jäin rahule.

Pildistas, kogus infot, intervjueeris, kirjutas artikli: Diana Krivtsova

Vene keele päev

Vene keele päevaks oli tehtud ja valmistatud nii mõndagi. 18.novembril peetud vene keele päeva saab ka pidada Puškini päevaks. Puškin oli vene luuletaja.
Selle päeva jaoks oli tehtud õigekirja ja joonistus võistlus, mille teoseid sai näha teisel korrusel.
Oli ka tehtud eri menüü, kus lapsed said süüa borši ja pannkooki moosiga.

Kuid kõige pikemad sündmused tol päeval olid Puškini päeva jaoks pühendatud etendused, mida peeti 2-el erineval tunnil (2. ja 4.)

Kirjutas: Carl-Marcus V
Filmis 2. tunnil: Christopher M
Filmis 4. tunnil: Maria R
Pildistas : Liis P

Soome keele päev

17. november, soome keele päev. 3. vahetunnil tantsiti Jenkat ja 4. vahetunnil visati saabast(Saapa viske tulemused : Martin aru ( 10 c ) 27,20 . teine : Kaarel Romet ( 11 b ) 26,30 . kolmas : Peeter kibe ( 10c ) 25,50).

Pildistas: Liis P
Kirjutas: Carl-Marcus V

Saksa keele päev

16 november toimus saksa keele päev.

Selle päeva esimese tunni jooksul, andsid 9. klassi õpilased kõikidele õpetajatele tervituse ja  ühe trikoloori. Algklassid olid teinud virtuaalsed postreid. Nii mitmedki õpetajad esitasid Saksamaaga seoses küsimusi oma õpilastele, 5 minutit tunni algusest. Saksa keele tundides vaadati filmi ekstr@ ja vastati selle video põhjal küsimustele. Veel toimus 3. vahetunnil ühislaulmine, kus mõndadeks lauludeks osutus  Ramsteini "Amerika" ja Modo' "Einz zwei polizei". Paljud pabistasid laulmise pärast ja vaid mõned julgesid oma ette pobiseda. 4. vahetunnil pidi toimuma 1 etendus 6-enda klassi tüdrukute poolt, kuid see jättis siiski päeva lõpuks tüdrukutele nukrad näod pähe, sest keegi ei tulnud neid vaatama. Toimus ka kõige ilusama saksa keelse sõna konkurss, millest paljud algklassid osa võtsid.

Tekst: Carl-Markus V.
Fotod: Liis P.
Video: Christopher M.

Inglise keele päev

15. novembril oli Liis Oldi korraldatud inglise keele päev, kus esinesid laval paljud klassid, et saada auhinnaks kooki. Inglise keele päeval oli ka spelling bee ja ettelugemine.

Inglise keele päeval oli ka etenduse kõrval mitmeid teisi üritusi päeva jooksul. Näiteks 1. tunnil oli 10.-12. klasside vaheline tongue twister võistlus, kus inimesed pidid ütlema keeruka hääldusega lauseid mitu korda järjest, kuni neil läks keel "sõlme".
Teise tunni ajal toimus 2.klassile muinasjutu järgi joonistamine.


Neljanda tunni ajal oli 7.a klassi ettelugemine, kus neile kõigile anti 1 tekst lugeda teises toas. Ja siis hiljem nad pidid seal samas toas lugema seda sama teksti häälega ette. Võitjaks osutus see, kes sai kõige korrektsemalt teksti loetud. Paljud osavõtjad kokutasid hirmust ja enamusel oli raskusi sõnaga "pooh" (Puhh).

Viienda tunni ajal etendati algklassidele näidendit. Näitlejad olid kolonnis lava taga, oodates oma korda. Peategelaseks oli tüdruk, kes riietas end vanamutiks.

Kuuenda tunni ajal oli Playboxi võistlus, kus esinesid mitmed gümnaasiumi klassid, tehes läbi oma kava, et võita Liis Oldi valmistatud kooki. Playboxi võitis 10.a klass, lauluga  "Sexy and I know it" by LMFAO.

Seitsmenda tunni ajal toimus saali 7.-9. klassidele  Spelling Bee, kus oli suures reas ligi kakskümmend võistlejat, kes kõik pidid kordama sõna, mis neile oli ette antud ja siis ütlema selle sama sõna tähthaaval. Esimeses raundis lendas välja üpris mitu inimest.








Fotod asuvad SIIN

Tekst:  Carl-Markus V.  Külli-Carmen G. ja Diana K.
Fotod: Külli-Carmen G.
Video: Risto M.

Mahlapaki mäng

Tetra pak oli 11. novembril tulnud meie kooli aulasse, et teavitada 5.-7. klasside õpilasi mahlapaki mängust.
Mäng seisnes selles, et iga klass on tiim, mis peab koguma tühje Tetra paki mahlapakke, et nad saaksid osaleda peaauhinna loosimisel, milleks on eraviisiline Getter Jaani kontsert. Loosimisest saavad osa võtta kõik klassid, kes vähegi tahavad. Sellel mängul on ka sügavam tagamõte - ei visata mahlapakke ära, sest need kuuluvad sorteeritava prügi hulka ja neist saab valmistada paberit.

Kui oled ise ka huvitatud sellest, siis võid külastada seda linki siin.

Pildistas: LiisP.

Kirjutas: Carl-MarcusV.

Infot kogus: DianaK.

Isadepäeva kontsert

Igal aastal tähistatakse isadepäeva. Selline traditsioon sai alguse Ameerikas 1910. aastal. Eestisse tuli isadepäev Soome traditsioonide kaudu. See on päev, mil näidatakse isade ja vanaisade rolli laste kasvatamisel ning lapsed avaldavad isadepäeval neile selle eest tänu. Isadepäeva tähistatakse novembrikuu teisel nädalal. Tänavu on isadepäev 13. novembril. Meie kool tähistas isadepäeva kontserdiga, mis toimus 10. novembril kell 18:00 kooli aulas. Isadele pühendatud  kontserdil esinesid 1.-4. klasside õpilased. Õpilaste juhendajad olid õpetajad Kristiine Mõttus ja Helgi Tõnnemaa.

Isadepäeva kontserdi  kava:

• "Sügishommik" ( I.Otti ) - esinevad 3. klass
• "Karjuse laul" (lastelaul) - plokkflöötidel Karolin, Annika, Oskar, Mikk, Anette-Mathilde, Kaur Allan, Mart, Kertu-Triin ja Grete-Helena
• "Taadil tare künka peal" (lastelaul) - plokkflöötidel Karolin, Annika, Oskar, Mikk, Anette-Mathilde, Kaur Allan, Mart, Kertu-Triin ja Grete-Helena
• "Porgandite ülestõus" (E. Samuel) - esitab mudilaskoor
• "Kes on kelle moodi" (E. Samuel) - esitab mudilaskoor
• "Lordid paraadil" (lasteviis) - plokkflöötidel Mikk, Kaur Allan, Oskar, Mart
• "Roti polka" (O. Zahharov) - plokkflöödil autor ise - Oskar
• "Lasteviis nr. 73" -  plokkflöödil Mikk
• "Vallatu tee" ( K. Levin) - esitavad 1. klassid
• "Tiiu talutütrekene" (eesti rahvaviis) - plokkflöötidel Annika, Sofia ja Evelin
• "Hobuke" (M. Kents) - esitab Annika
• "Laulge poisid" (eesti rahvaviis) - altplokkflöötidel Evelin ja Sofia
• "Vihmapiiskade laul" (K. Levin) - esitab Kertu-Triin
• "Hällilaul (J. Brahms) - plokkflöötidel Dariya, Gretel ja Sofia
• "Kalinka (valgevene rahvalaul) - plokkflöötidel Sofia ja Dariya
• "Kinga rock" (J. Ollaranta) - esitab poistekoor
• "Isa laul" (M. Rahumets) - esitleb Karita, kitarril õp. Janeli Lõoväli
• "Meremeeste laul" (šoti rahvalaul) - plokkflöötidel Dariya, Gretel, Evelin, Sofia, Mart, Kaur Allan ja Annika
• "Love me tender" (E. Presley) - esitavad kõik flöödimängijad
• "kommilaul" (A. Kumpas) - estiab Tarko
• Lõik teosest "Üllatussünfoonia nr. 94" (J. Haydn) - plokkflöötidel Gretel ja Dariya
• "Ainult head" (R. Pajusaar) - esitavad 3-ndad - 4-ndad klassid
• "Imeliku valss" (filmist "Kevade") - plokkflöödidel Gretel ja Dariya
• "Pruudipärja laul" ooperist "Nõidkütt" (C. M von Weber) - plokkflöötidel Gretel ja Dariya orkestrisaadel
• "Vaata mind isa" (M. Rahumets) - esitavad poistekoor ja mudilaskoor

Pildistas: Liis P.
Tekst: Liis P.
Video: Carl-Marcus V.

Mardilaat

10. novembril oli mardilaat, kus ei nähtud marte külmetamas, küll aga nähti ohtras koguses magusat, soolast ja muud nänni, mida sai odava hinna eest osta.
Huviatv fakt seoses mardilaadaga: Tallinnas on 1997. aastast alates korraldatud mardilaata, kus käsitöömeistrid ja väiketootjad müüvad oma tooteid ning esinevad taidlejad.
Rohkem pilte kooli mardilaadast saab näha siit.

Pildistas: DianaK

Filmis: LiisP

Intervjueeris: RistoM

Kirjutas: Carl-MarcusV

Huviatv fakt on võetud: http://et.wikipedia.org/wiki/Mardilaat

Yhinegem Fjordidest Uruguayni (YFU)

8. novembril käisid meil külas Britt Loomägi ja Eveli Kuusik, kes rääkisid, sellest kuidas on võimalik YFU kaudu maailma avastada, minnes vahetusõpilasena välismaale õppima. Programm seisneb selles, et makstes ~6000 eurot, saab valida teise riigi, pere ja kooli kuhu minna aastaks ajaks elama ja õppima. See on väga hariv ja kasulik elukogemus, mis aitab õppida võõrast keelt ja kultuuri ning näha hoopis teistsugust keskkonda. See unustamatu reis sisaldaks kindlasti ka YFU poolt korraldatud meelelahutusprogrammi, mille kohaselt veedetakse nädal aega koos YFU rühmaga, käies igasugustes huvitavates kohtades.

Kõigile energilistele, avatutele ning muutusi ja eksperimente armastavatele noortele avab YFU võimaluse saada suurepärane ja unustamatu elukogemus, mis tuleb tulevikus kindlasti kasuks.


Mis teie nimi on?
Britt Loomägi.
Kui vana te olete?
Ma olen 18.
Mis riigis te käisite vahetusõpilasena?
Ma käisin 2010/2011 õppeaastal Šveitsis.
Mis linnas?

Põhimõtteliselt linn, kus ma koolis käisin oli Fribourg.
Miks te otsustasite minna vahetusõpilaseks, kust tuli see otsus?
See mõte oli mind huvitanud juba mitu aastat enne, kui ma läksin. Ma arvan, et see tuli sellest, et ma olin kuulnud enne inimestest, kes olid läinud. Ja tahtsin kogeda midagi uut. Ning olin ka käinud enne Šveitsis ja siis tundus väga selline huvitav asi, et midagi mida teoks teha ja mida kogeda.
Miks just Šveitsi?
Kui ma väike olin, elasin seal oma perega. Ning olin peale seda seal ka käinud ning tahtsin siis uuesti minna. Ja samuti ka keele pärast, et olin enne õppinud saksa keelt ja tahtsin näha, et kuidas oleks siis üldse päriselt sellises kultuuris elada.
Praegu, kui kõrgel tasemel te hindaks oma saksa keele oskust?
Seda on raske ise hinnata. Aga ma arvan, et ma saan põhimõtteliselt vabalt rääkimisega hakkama. Ma ise olen väga rahul sellega, kuidas mul läks. Ent grammatika ei ole täiuslik muidugi aga ma saan hakkama.
Kas te saite palju uusi kogemusi õppimises?
Mm, seal on see kool natuke teistmoodi. Et sa pigem saadki rohkem nagu elukogemusi, kuigi koolis õppisime ka kindlasti midagi uut. Esiteks see keel muidugi ja koos sellega ka uued õppeained. Ma näiteks õppisin Šveitsis ka itaalia keelt, mis oli ka muidugi uus kogemus.
Kas te käisite kõikides tundides?
Ja ma võtsin enamusest tundidest osa ja vahel olid mul ka lisa saksa keele tunnid. Ja eks ta raske on aga üldiselt sain aru ja üritasin võimalikult palju ka kaasa teha.
Kas saite endale palju uusi tutvusi?
Jah, et uusi tutvusi tekkis siis ikkagi meeletult palju. Et enamus inimesi kellega ma tuttavaks sain olidki koolist või siis minu pere tuttavad ja samuti siis ka kõik teised vahetusõpilased.
Kas peate nendega praegu ka kontakti?
Jah, võimalikult palju. Ikkagi hoian kontakti oma vahetusperega ja siis ka nende parimate sõpradega, kes sinna jäid.
Kuidas te soovitaks teistel õpilastel, kes kavatsevad minna vahetusõpilasteks, kuidas valida riiki, kuhu minna?
Põhimõtteliselt ei olegi kõige olulisem see riik kuhu minna, et see kogemus on igal juhul suurepärane. Aga, kui valida, siis ma soovitan osavõtta kõigist nendest infotundidest, kust saab siis rohkem infot nende riikide kohta ja lihtsalt nagu mõeldagi millene kultuur sind ennast võiks kõige rohkem huvitada.



Mis teie nimi on ja kui vana te olete?
Ma olen Eveli Kuusik ja ma olen 17.
Miks te valisite Šveitsi riigi?
Oh, ma valisin Šveitsi sellepärast,et ma teadsin sealt enne juba inimesi ja nad olid lihtsalt nii vägevad, vahvad, avatud ja metsikult positiivsed. Ja siis ma mõtlesingi, et võtan Šveitsi. Et kui ma sealt tean juba kedagi, kes on selline vahva ja mõnus onju, et siis ma võin ju sinna minna.
Mis linnas te elasite?
Zurichis.
Ja oli palju uusi kogemusi, mis te sealt saite?
Väga palju. Näiteks mingisugused sellised reaalsed elulised näited on see, kuidas ma jäin rongi kinni. Ja see oli selline paanika. Ma jäin rongi kinni ja see rong hakkas veel teise suunda sõitma sellest, kuhu mul vaja oli. Ja ma hakkasin peaaegu nutma seal aga ma siis lõpuks jõudsin ikka sinna, kuhu mul vaja oli. Ja siis me mõtlesime, et äge lähme teeme veel ühe sõidu. Aga noh, kogemusi tuleb hästi palju. Et sa õpid ka selle aastaga enda kohta palju juurde. Sa saad teisest kultuurist hästi palju teada. Ja hästi palju tuleb sellist isiklikku kogemust.
Kust tuli otsus minna vahetusõpilaseks?
Just nende inimeste pärast, kes seal olid. Ma olin just YFU-st enne kuulnud ja siis ma mõlesingi, kui ma nüüd tean Šveitsist ja teisi organisatsioone ma ei tea, kes tegelevad sellise asjaga, siis et no jah, et ma nüüd lähen. Ma just lõpetasin selle 9-nda klassi ja nüüd ma lähen. Vahet pole, kas ma saan selle raha kokku või ei saa, igatahes lähen. Ja ma läksin ja nüüd ma olen siis jälle siin.
Oli selle raha kokku saamisega raskusi?
Minu vahetusaasta maksis 80000 krooni, ja mina sain näiteks YFU-lt stipendiumi 35000krooni. YFU pakub igasuguseid sponsor koolitusi ja ka stipendiumi võimalust Euroopa riikidesse, et aidata vahetusõpilastel, kes kindlasti tahavad minna. Et aidata neil minna, et asi ei jäeks raha taha. Et mina sain selle stipendiumi ja sain ka ühe sponsori. Ja sellest oli juba abi ning oli andnud motiveeringut juurde. Üle jäänud raha maksid kinni minu vanemad.
Kas teile meeldis Šveitsi kultuur, eluviis, elurütm?
Jah, et kultuur on selline teistmoodi. Et ta ei ole selline nagu eestlasel. Nad on ikkagi teistsugused. Nad käivad väga palju väljas, väljas söömas. Nad on sellised avatud ja vahvad ning nad ei passi kodus.
Kas te saite endale palju uusi tutvusi?
Ja, väga. Et kõik minu tutvused olid mitte ainult klassist, vaid ma käisin seal ka kooris laulmas. Ja siis ka teised vahetusõpilased, pere tuttavad ka tavalised inimesed tänavatelt, kes tahtsid suhelda.
Kas te peate nendega kontakti nendega?
Nii palju, kui ma jõuan. Mul on kool, töö ja YFU. Et see on hästi raske. Nagu hästi raske on seda hetke, kui ma hakkan kirjutama ja nüüd ma kirjutangi nagu kõigile leida. Aga ma ikkagi püüan suhelda, kui saab.
Oli teil üldse palju vabat aega Šveitsis tegeleda enda asjadega ja käia väljas?
Ja, et kuna sa koolis ei pea nii väga nüüd pingutama, et mina näiteks koolis koduseid töid eriti ei teinud, sest ma olin lihtsalt laisk sellel ajal, et ma käisin siiski linnas sellel ajal oma sõpradega kui neil oli aega ja kui mul seda oli. Ja tegevusi mida teha, neid leiab alati.
Kas te saite hindeid ka üldse seal?
Ma sain, mõningaid. Ma sain küll hindeid aga need eriti head ei olnud, sest ma ei saand keelest aru siis ja kui ma ei saanud keelest aru, siis ei saanud ma ka sellest asjast aru mida nad tegid. Ja siis näiteks matemaatikas ma lihtsalt kirjutasin suvaliseid numbreid sinna nii ja naa ja siis joonistasin üks päev sinna mingisuguseid lehmasid vist ja siis õpetaja kirjutas töö alla ,et ilus kunsti anne lase aga edasi.
Kas saite nüüd keele ka selgemaks?
Jah. Mina näiteks ei räägi päris seda saksa keelt vaid räägin dialekti. Ja nüüd siis päris koolis on mul päris saksa keel, kus ma tegelikult palju asju ei pea tegema, sest ma ikkagi saan aru sellest päris saksa keelest. Aga kool on kergem, ikkagi aitas see keele õppimine ja tuleb kasuks.
Kas tahaksite peale kooli tagasi Šveitsi minna, et midagi õppima edasi?
Ma mõtlesin küll, et peale kooli ma kohe ülikooli ei lähe, et ma lähen ikkagi kusagile mujale ja vaatan, mis ma teen. Arvatavasti Šveitsi tagasi või kusagile mujale, sinna on suund.




Artikli kirjutas: Diana K.
Intervjuu: Maria R.
Pildistas: Liis P.

Võrkpalli turniir

Võitjad ei oota võimalusi, nad võtavad neid. Ning seda sai näha palju 4. novembri reedel, millal U18 tüdrukute karikavõistlusel tegid kõik oma parima , et saavutada esikoht.

Esikoha saavutas Viljandi SK, kelle järel tulid Võru ja Saaremaa spordikooli võistkonnad.
Täpsemat teavet nende mängude kohta saab siit

Rohkem pilte neist saab vaadata siit

Kirjutas: Carl-Marcus V.
Pildistas: Liis P. ja Christopher M.
Lisa teavet on saadud www.volley.ee, sellest artiklist.

Lahe koolipäev 2011

3. novembril oli mul võimalus koos Mariann Laane (11b), Christopher Mihelsoni (11a) ning Kristel Hannusega (12b) külastada Pärnu Kontserdimajas toimuvat noortekonverentsi Lahe Koolipäev 2011, mis sellel aastal kandis pealkirja " Kas olen piisavalt pöörane? ".

Kristeli ning minu hommik algas täpselt 4:45, kui helisesid meie äratusekellad. Hommikul tegime viimaseid ettevalmistusi eesolevaks päevaks ja kiirustasime rongi peale, mis väljus Balti Jaamast 6:54. Balti Jaama jõudes oli juba eemalt näha suuremat hulka noori rongi juures seismas .

Foto: Külli-Carmen Gratškov

Pärnusse läksime me Edelaraudtee rongiga, kus Lahedale Koolipäevale minejatele oli reserveeritud terve vagun, kuhu me kõik 98kesi ära mahtusime. Sõidu ajal lõbustasid EstYES noored meid laulude ja väikeste mängudega.Üheks ülesandeks oli mõelda kastist välja ja midagi eriti head kirjutada, joonistada või muud sellist.

Foto: Mariann Laane

Ka meie üritasime kastist välja mõelda, mis meil, kahjuks poolärkvel olevatel peakestel ,välja ei tulnud. Ülejäänud noored, kes vähegi mõtlesid midagi välja, kirjutasid oma ideed ja mõtted paberile ning andsid EstYESi noortele lehed tagasi, kes siis parimad välja valisid. EstYESi noored ei suutnud otsustada, kes on kõige parem ning valiti kaks parimat gruppi, kust mõlemast võidugrupist sai üks inimene auhinda nautida . Auhinnaks oli võimalus väike osa teekonnast rongijuhi kabiinis sõita .
EstYESi noored lubasid mul neist pilti teha ainult siis, kui nendega koos vähemalt ühe laulu laulan, milleks oli "Vana vaksal".
Ülejäänud rongisõit möödus omavahel erinevaid kooliga seotud teemasid arutades ning väikest uinakut tehes.
Kui me hakkasime lähenema Pärnule, tekkis väike probleem seoses rongipeatuse ja meile vastutulevate bussidega, kuid pärast paari kõne ja 15 minutit bussi ootamist rongijaamas, suudeti probleem lahendada ning sõit kontserdimajja võis alata.


Kogu päev oli jagatud neljaks sessiooniks ja igal sessioonil oli oma pealkiri või teema. Ürituse läbiviijaks oli Märt Treier, kes väga elavalt esinejaid lavale kutsus.

Esimene sessioon - Planeet mina
Meile rääkis  Raul Rebane ja temaga koos kõneles ka Gerd Kanter. Nemad rääkisid meile, kui oluline on olla järjepidev ja teha asju rõõmuga ning enda jaoks.

Kirsimahl huvitava lisandiga. ( Foto: Külli-Carmen Gratškov.)

Järgnes värskendav paus. Mariann ja Christopher avastasid erinevaid snäkse, ning meie Kristeliga külastasime erinevaid bokse, kust saime flaiereid, komme, helkureid jne. Lisaks saime me juua kirsimahla, mis oli mingisuguse huvitava lisandiga "suitsema" pandud.

Teine sessioon - Orbiidilt kõrvale
Esimesena rääkis meile Tartu Ülikooli õppejõud Mart Noorma. Ta jutustas meile projektist ESTCube-1, kus Eesti tudengid saadavad 2012. aasta sügisel kosmosesse oma sateliidi. Lisaks tutvustas ta meile Jürgenit, kes käib 7. klassis. Jürgen töötas suvel füüsikainstituudi kosmose laboris.

Laura Põldvere esines meile ilusas rohelises kleidis, mida oli juba kaugelt näha. Laura õpetas mulle, et tuleb teha just seda, mis sulle meeldib, ning teha seda hinge ja südamega. Kõik teavad, et Laura naeratab koguaeg. Kas Sa teadsid, et ta ei naerata neile, kes trammis väikeste laste eest kohad ära võtavad? Ühe laulu ajal oli kokkumängitud olukord, kus eelnevalt valitud noored läksid Laura juurde lavale, tantsisid ja kallistasid teda. Kaasa haaras see ka teisi noori ning nii mõnigi noor sai Laurale põsemusi teha.

Peale seda meeleolukat esinemist ning naeru, oli aeg käes lõunasöögiks.


Enamusel kõhud täis, võis päev jätkuda. Algas Hea Eeskuju 2011 võitja tunnustamine.

Said teada,et tulemas on kolm söögipausi. Foto: Külli-Carmen Gratškov

Selle aasta eeskuju on Erki Vellamaa.  Erki on poiss, keda vaadates tekib tõesti küsimus, kas tal on mingisugune aega peatav kell, sest ta jõuab teha palju rohkem kui mõni teine. Erki lavale saatmine Rosanna Lintsi ja Pärnu koori saatel, tõi nii mõnelegi pisara silma. Erkit tunnustati väga suure aplausi ja 1300 eurose stipendiumiga, mis on mõeldud tema edasiõppimise toetuseks. Erki esitas konkurssile Väätsa Põhikooli huvijuht Evelin Puntso, kes sai tänutäheks reisi Londonisse.

Kolmas sessioon- Orbiidilt tagasi
Võib öelda, et Aleksei Turovski teab loomadest väga palju. Tema üritas meile seleta, et mis siiski on pöörasus. "Kui Sa hüppad rongi ette ja siis kohe ära, kas Sa oled siis pöörane? Ei, sõber, Sa oled loll."

Pöörane Peeter on mees, kes on kirglik roomajate armastaja. Ta tõi meile näitamiseks kolm madu, kõik erinevates suurustes.

Toimus meie kolmas söögipaus- magus paus, kus me saime erinevaid küpsiseid, kohukesi süüa ja midagi juua.

Neljas sessioon - De Profunis
Minu arust oli see üks lõbusamaid sessioone. Lavale tulid korraga Ago Anderson, kes sai hiljuti Aasta Näitleja tiitli, ning Sepo Seeman. Nad rääkisid ajast kui nad koolis käisid. Näiteks Agol tuli probleeme õpetajatega sellepärast, et ta käis koolis palja jalu ja suvel üldse ilma sokkideta. Vahetundides käis Ago õpetajate toas kooki söömas ja kohvi joomas. Ago soovitus kõigile: " Ole selline nagu keegi teine ei ole!"
Sepo aga arvab, et proovima peab igal juhul, ka hall hiireke võib saada näitlejaks.

Kõige viimasena kõneles David Vseviov. Kui keegi teist on vanavanamatel külas olles Vikerraadiot kuulanud, siis tema on see mees, kes loeb ette pikki ajalooalaste referaatsarju. Tema õpetus seisnes selles, et kui sa tead midagi või õpid midagi uut, aga ei saa sellest lõpuni aru, siis tulevikus, mingisuguses täiesti teises olukorras, saad sa äkki sellest aru - "Mõistmiseks on vaja vaid murdosa sekundis. Üks pilk ja kõik on selge."

Teel koju. Foto: Mariann Laane

Lahe koolipäev lõppes kõikide korraldajate, meeskonnaliikmete, publiku ja toetajate tänamisega. Seejärel kiirustasime kõik bussidele, mis meid rongijaama viisid. Rongijaamas ootasime rongi 1,5 tundi ning siis võisimegi koduteele asuda.

Siinkohal tahan tänada Lahe Koolipäev 2011 fotograafi Silver Mikiveri, kelle fotosid võib näha SIIN ( Avalehelt pääseb ürituse fotode juurde.)

Tekst: Külli-Carmen G.

Fotod: Mariann Laane, Külli-Carmen G.
Video: ChristopherM

Kooli pildistamine

Üks Hiina vanasõna ütleb, et pilt räägib enam kui 1000 sõna ja just seda paljuütlevat mälestust mindi saavutama 1.-3. novembril kooli pildistamisel. Paljud olid kooli ilmunud kenamas riietuses ja hoolitsetud jumega, et need 1000 sõna oleks ideaalsed. Sai tehtud ka sadu sõbrapilte, mis jäävad eriti tähtsaks eluaegseks mälestuseks..

 Meil õnnestus intervjueerida ka külas käinud fotograafe.

Fotograaf Kristiina, 25 a.
-Kaua olete  tegelenud fotograafiaga?
Selles firmas alates septembrist.
-Ja praegu töötate fotograafi assistendina?
Ei, praegu olen ka fotograaf, et meil vahelduvad rollid - mõnikord pildistan mina klassi ja teine portreed.
-Kus, mida ja kui kaua te pidite täpsemalt õppima, et saada fotograafiks?
No, tegelikult neid võimalusi on erinevaid. Mina olen õppinud Kunstiakadeemias fotograafiat aga tegelikult saab seda erinevates kohtades õppida Tallinnas ja Tartus, aga ma arvan, et selle töö jaoks ei olegi nii oluline see haridus, fotograafia oskus tuleb kogemusega.
-Kui kaua te olete oma oskusis kasutanud profesionaalse töö ja enda jaoks?
No, ma olen tegelenud niimoodi (emm) ja vabakutselise fotograafina päris palju aastaid, isegi kooli algusest saadik.
-Kas teil on mingeid naljakaid juhtumeid olnud, millest te võiksite lühidalt meile rääkida?
No selle tööga kaasneb väga palju naljakaid juhtumeid, näiteks mingid lapsed, kes pildi peal ei suuda olla jne. Ühtegi sellist konkreetset ei tulegi meelde praegu.




Fotograaf Toomas, 37 a.
-Kaua te olete tegelenud fotograafiaga?
5 aastat.
-Kas te olete enne seda ka enda jaoks tegelenud fotograafiaga?
Ei ole, absoluutselt enne seda.
-Kaua te olete oma ala õppinud?
Ei olegi õppinud.
-Lihtsalt tulite tööle fotograafiks?
Täpselt, tulin firmasse kohe tööle.

-Ma märkasin, et kasutasite nalju enne pildi tegemist.
Kust tuli selline idee ?
Jaa, improvisatsioon. Kuidas tuleb, nii peale tuju.

-Kas te soovitaksite kellelegi oma ametit?
Ei, ma ei soovitaks kellelegi fotograafiks hakata. Liiga raske töö.
-Palju te üldse tegelete piltide töötlemisega? Või teeb seda keegi teine?
Neid töödeldakse jah, laboris.
-Kas soovite meile ise midagi lisada?
Mm.. ei teagi, mis öelda. Hea kool teil. Rahulik kool.


Intverjueerija : Maria R.
Pildistaja: Diana K. ja Liis P.
Artikli kirjutas: Carl-Marcus V.
Teksti korrastas: Külli-Carmen G.