Meedia e-kursuse kaitsmine

Märtsi ja novembri kuud käsitleva grupi kaitsmispresentatsioon

Märtsi kuukaja!

        Kevad on juba alanud ja märtsikuu on selja taha jäänud. Siin on väike kokkuvõte sellest kuust:

Ankru stseenides: Christopher M ja Risto M
Filmis: Carl-Markus V
Monteeris: Maria R

Sukeldume muinasjutumaailma!

          29.03 kell 15.00-17.00 toimus  muinasjututeemaline disko 1.-4. klassidele. Lapsed tulid kohale igasuguste muinasjututegelaste  kostüümidega. Toimus palju mänge: Limbo, Krokodill jne. Sai palju tantsitud, tehti ka näomaalinguid. Saalis oli palju õhupalle, millega kõigile meeldis mängida ja paugutaga. Avatud oli ka minipuhvet, kust pisikesed said osta süüa. Peo muusikaga tegeles DJ, kellelt sai tellida mitmeid soovilugusid. Mängude võitjad said palju väikseid auhindu ning peo lõpus saadi kätte kaks  peaauhinda. Esimene auhind jagati loosiga ja teine läks parima kostüümi omanikule . Väikesed olid sellest peost vaimustuses ja ütlesid, et ootavad juba järgmist pidu.


Kokkuvõte diskost:

Filmis: Carl-Markus V, Liis P ja Maria R
Teksti kirjutas: Diana K
Monteeris: Maria R

Meie kooli staarid!

Fotol: Rauno Tegelmann - kitarrist

         Sel kuul tegime intervjuu meie koolibändi kitarristi, Rauno Tegelmanniga. Vastuseid  mõnele küsimusele aitas otsida ka bändi trummar, Karl Hannes Veskus.

Mis on Sinu nimi?

Rauno Tegelmann. 

Kust tuli idee koostada koolibänd?

Tegelikult see oli Taaniel Tuisu idee 10. klassist. 

Mis pilli mängid? Kui kaua oled seda mänginud?

Ma mängin kitarri. 3-4 aastat. 

Miks valisid kitarri enda pilliks?

Selle pärast, et tol hetkel ei olnud palju mängijaid ning soovisin teha midagi teistsugust.
Kas tegeled ka millegi muuga vabal ajal?
Jah, ma mängin korvpalli. Varem tegelesin jalgpalliga 3-4 aastat, siis tahtsin midagi erinevat teha. Ma pole sellega otseselt ''tegelenud'', käin lihtsalt 2 korda nädalas teistega mängimas.

Fotol: Karl Hannes Veskus - trummar

Mitu bändiliiget teil praegu on?

5, kui lauljad kaasa arvata. Ja bassikitarri mängija on ka välja otsitud, aga pole võimalust olnud teda kuulda.    Missuguseid pille keegi mängib?

Mina koos Daniel Leevikuga 11.klassist mängime kitarre, Karl Hannes Veskus mängib meil trumme, siis laulja on meil kahevahel - Mirell Luht või Joosep Arrak 9. klassist. 

Miks teil 2 lauljat on?

Sest me ei oska neid nii valida. Mõlemal on omad plussid ja miinused. 

Mis muusikažanrit te mängite?

Rocki. 

Missuguseid lugusid te mängite muidu?

Guns N' Roses ,,Knockin' on Heaven's Door", AC/DC ,,Highway To Hell", Slash ,,By the Sword", Velvet Revolver ,,Slither" - need on  peamised lood, mida me mängime. 

Kas teil enda teoseid on ka?

Ei ole. 

Fotol: Daniel Leevik - kitarrist

Kas bändiliikmete leidmine oli raske?

Ei olnud. Tahtjaid oli palju, eriti kitarriste. Laulja leidmine oli algul raske, seega need lisandusid hiljem.

Kuidas te bändiliikmeid üldse otsiste?

Sõprade kaudu. Trummar ja kitarrist ehk siis meie kaks Hannesega oleme ühest klassist, siis me mõlemad olime olemas. 

Kaua teie bänd on koos olnud?

Umbes 1. veerandi lõpust või 2. veerandi algusest õppeaastal 2011/2012.
Kuidas toimuvad bändiproovid, kas need on regulaarsed?

Jah, need toimuvad teisipäeviti ja neljapäeviti, peale 7. tundi ja reedeti, peale 6.tundi. Kaks lauljat on ka alati kohal.

Kas teil on sel aastal veel plaanis esineda?

Jah, lõpuaktusel.

Kas teil on laul selle jaoks valitud?

Ei ole, aga eks seda aega veel on, et valida.

Fotol: Mirell Luht - laulja
(Pilt on võetud erakogust)

Fotol: Joosep Thomas Arrak - laulja

Kui kellelgi on huvi teie bändiga liituda, kas tal on ka selleks võimalus?

Jah, kindlasti on. 

Kui kellelgi on soovi teie bändiproove vaatama tulla, on see võimalik?
Jah, on. Alati.

Kõik, kes on huvitatud meie kooli bändist vaadake järgnevaid videosid:

Intervjuu, filmis ja monteeris: Maria R
Pilte monteeris ja teksti korrastas: Liis P

Õpetajate elu ja unistused

      Kõik me näeme oma õpetajaid ainult tundides ja teame neist ainult seda, kui professionaalsed nad on ja kui hästi nad oma ala tunnevad. Missugused inimesed nad aga tegelikult on, millest unistavad ja kuidas elavad, see on jäänud mõistatuseks.

Tegime siis mõningatega neist intervjuud, et seda saladuskatet veidi kergitada...

-Kelleks lapsepõlves saada tahtsite?

Külli Kose-Rodal: Nagu ikka lapsed -  juuksuriks või õpetajaks.

-Kuidas Te siis raamatukoguhoidjaks saite?

Läks nii, et raamatud meeldisid, kool ka meeldis ja nii see läks, paljud tegurid mõjutasid, aga lapsepõlves küll ei mõelnud, et kooli tööle tulen, see tundus nii õudne.

Viljar Laasi: Õpetajaks.

-Ja ei ole pettunud oma valikus?

Eriti mitte, klassijuhataja ütles, et pean saama õpetajaks ja saingi.

Eliis Maripuu: Tahtsin saada näitlejaks ja õpetajaks.

-Miks te nende kahe hulgast õpetajaameti valisite?

Ei tahtnud teadust tegema minna. Algul oli valik, kas teadus või õpetaja.
Tahtsin väga näitlejaks saada, aga sain aru, et ei ole selleks piisavalt andekas. Seal pead muretsema, kas publik tuleb või ei tule, koolis on kogu aeg klass täis.

Lemme-Liis Elp: Lapsepõlves tahtsin saada klouniks.

-Kuidas Te siis õpetajaks saite?

Kas on mingit vahet? Ma mäletan, kuidas telekast näidati vene tsirkust ja seal oli üks naiskloun, kes võttis paruka peast ja kellel olid meeletult pikad juuksed ja see jättis mulle tohutu mulje. Minul siis juba juuksed kasvasid, ma ei olnud enam päris kiilakas, (,,tita-kiilakas") ja mõtlesin, et võiks ka selline olla. Õpetajaks õppimine käis tegelikult läbi muusikaakadeemia, sest ma läksin pärast gümnaasiumit õppima koolimuusika osakonda muusikaakadeemias, mulle tehti ettepanek tulla Lillekülla õpetama. Õpetasin algul viiendast klassist alates kuni kaheteistkümnendani, aga kuna vahepeal loodi üks hästi tore eramuusikakool, kuhu mind paluti ka õpetama, siis ma jätsin endale ainult gümnaasiumiklassid.

Madean Altsoo: Õpetajaks, AUSALT!

Svetlana Vlassova: Unistasin, et minust saab hea raamatukoguhoidja, panin kõigile raamatutele numbrid peale ja mängisin, et mul on kodus enda raamatukogu. Kui ma kooli läksin, siis esimene õpetaja oli väga hea, lahke, tubli, tore ja siis tekkis mõte, et ma võiksin ka selline olla.

-Mis on olnud Teie elu kõige pöörasem kogemus?

Külli Kose-Rodal: Ma olen Euroopa kõige kõrgemas tipus käinud, Mont Blankis.

Viljar Laasi: Kõige pöörasem oli magada kolmes Euroopa suurimas pealinnas telgis.

Eliis Maripuu: See kui käisin sukeldumas 34 m pealt koopasse, see oli päris äge.

Lemme-Liis Elp: Terve minu elu on hästi pöörane sündmus. Näiteks on olnud hästi vahvaid ja pikki reise, kus on toimunud väga palju, aga minu kõige õnnelikumad sündmused võib-olla on olnud sellised, kus minu lapse- ja noorpõlve iidolid, bändid on jõudnud lõpuks Eestisse. Näiteks Metallica, mida ma ei arvanud, et ma ära näen. Paar päeva tagasi, kui oli Eestis teatripäev, oli Nukuteatris suurteatripäeva pidu, kus üks minu gümnaaasiumiaegne lemmik mängis tantsuks punk rock-ansambel Soomest, Dingo. Läheb mõnikord hästi, kui sa näed oma kunagist suurt lemmikut lava peal ja saad tal käest kinni võtta ja temaga koos laulda ilusat laulu.

Madean Altsoo: Kui kanuumatkal kosest laskudes läks paat ümber, mõtlesin, et suren ära, aga kaotasin ainult prillid sinna koske.

Svetlana Vlassova: Tütre sünd 1995. aastal.

-Mis on Teie suurim unistus?

Viljar Laasi: Omada enda jahti ja sõita sellega mööda merd ringi.

Eliis Maripuu: Tahan saada rikkaks ja ilusaks (naerab).

Lemme-Liis Elp: Üldiselt mina endale illusioone ei tee, ma elan ja kui ma olen otsustanud midagi teha, siis ma proovin selle asja ära teha. Ma armastan väga reisida. Me oleme ammu võtnud perekeskseks, et me ei kingi üksteisele tühja-tähja, vaid me kingime lennukipileteid ja nädalalõppe kuskil Euroopas. Kui ma tahan, siis häid tuttavaid on ju terve Euroopa täis, kui tahan, siis istume abikaasaga lennukisse ja sõidame Viini, ooperit kuulama, kui tahame, lähme Stockholmi jalutama, kui tuleb himu, siis lähme Münchenisse. Eks me oleme iga aasta kinkinud üksteisele ühe sellise reisi ja kindlasti on meil oma üks väikene kohake kuskil soojade vete ääres olemas. Siiamaani oli selleks Egiptus, kui teie käite suvilas, siis meie käisime Egiptuses 6 aastat järjest, meie suvila oli Egiptuses. Nüüd kahjuks rahutuste tõttu ma seal kevadeti käia ei saa, aga me oleme avastanud Kreeka väikesed saared, nii et pärast jaanipäeva mina kaon.

Madean Altsoo: Lapselapsed.

Svetlana Vlassova: Läheb varsti täide. Unistasin minna Pariisi ja nüüd aprilli lõpus lähen.

-Mis on olnud kõige meeldejäävam sündmus koolist õpilasena või õpetajana?

Viljar Laasi: Kunagi korraldas mulle klass sünnipäeva klassis, mis oli täis õhupalle, ja toodi torti.

-Olite populaarne poiss?

Võib-olla olin, v6ibolla lihtsalt poeti (naerab).

Eliis Maripuu: Õpilasena - keskkooli lõpetamine. Õpetajana - klassijuhatajaks saamine, ja see, kuidas klass kinkis mulle metallist raamatu, kuhu nad kõik kirjutasid oma nimed sisse ja kirjutasid, et ma olen parim õpetaja. Veel, ükskord nad tegid mulle üllatuse: ütlesid, et on mingisugust pättust teinud ja siis lasid mu saali sisse kutsuda... seal põles küünal ja nad laulsid mulle, hästi nunnu.

Lemme-Liis Elp: Õpilasena on mul meeles see, et issand, kui lihtne kõik oli, poole gümnaasiumi pealt sain aru, et saan vist kuldmedali, ema küsis selle peale, et kas sa õpid ka kodus, sest kodus mind õppimas ei nähtud. Rohkem ma tegelesin muusika ja teatriga, seetõttu tuli see kuldmedal üllatusena, mis oli gümnaasiumi lõpuks meeldiv - ühe eluetapi lõpetamine. Läksin õppima sellist eriala, kus mul sellest medalist mingit kasu ei olnud. Läksin õppima muusikat, kus olid ainult puhtmuusikalised ained.

Õpetajana - see, miks ma ei taha ära minna, miks ma 17. aastat juba õpetan, on see, et ma ei saa aru inimestest, kes kardavad kooli tulla. Minu arvates, kui sinu vastas on 20-30 noort kena inimest, kes sind ilusti kuulavad, kellega saad arutleda, mõnikord paugud ja partsud nende peale, aga armas aeg, kui ma ütleksin, et ma ei taha õpetada, siis sülitaksin nagu iseendale näkku, sest teie (õpilased) olete need, kes hakkavad pangas kunagi mind teenindama, teie naeratate mulle ilusalongis, teie müüte mulle lennukipileteid, teie olete need, kelle poole ma vana pensionärina pöördun sotsiaalametisse, et oma pensionit kätte saada (naerab). Noorte seltskond on see, mis on minu jaoks kõige vaimustavam.

Madean Altsoo: Neljandas klassis sain klassi kõige ilusama poisi käest musi (see ei olnud Andrus Ansip, kes oli ka minu klassivend).

Svetlana Vlassova: Õpilasena õppisin väga hästi, aga käitumine oli väga halb. Tegime koos klassiga asju, aga mina olin nagu see eestvedaja. Näiteks panime igasuguseid nõelu lukuauku, et õpetaja sisse ei saaks ja tund ära jääks; eriti inglise keele õpetajale tegime nalja - me vihkasime teda eriti (oi issand, mitte midagi isiklikku...(naerab)). Ja siis oli keemia õpetaja ka väga vastik, tollele tegime ka igasuguseid koerusi.

Õpetajana see, kuidas Renno kirjutab kogu aeg töövihikusse “Ja ljublju Svetlanu!”,  see on alati naljakas, aga muidu kõige toredam sündmus siin koolis on see, et ma olen klassijuhataja. Kui ma viiendas klassis sain klassi, kus ma praegu olen klassijuhataja, see oli lahe.

-Kui Te saaksite maailmas ühte asja muuta, mis selleks oleks?

Külli Kose-Rodal: Et inimesed oleksid positiivsemad ja naerataksid.

Viljar Laasi: Teeks kõik inimesed targaks, siis oleks võimalik täiuslik maailm ja ei oleks probleeme.

Eliis Maripuu: Et Eestis oleks kogu aeg suvi, soojad veed, mered ja ookeanid.

Lemme-Liis Elp: On olemas 7 surmapattu ja kui need 7 oleks olemata, ma usun, et maailm oleks palju parem paik. Aga selleks me peame alustama iseenese seest ja leidma enese seest selle kõige parema ja mitte näitama välja seda halvemat.

Svetlana Vlassova: Teeksin niimoodi, et kodutuid lapsi oleks vähem. Praegu on meie ühiskonnas ja välismaal see suur probleem. Ma kas soetaksin nad kuskile perre või lahendaksin kuidagi teisiti selle probleemi.

Intervjuu: Diana
Pildid: LiisP

Võrkpalli armastajate kokkutulek

9.-12. Märts oli meie koolis Rahvusvahelised võrkpalli võistlused.
Tulemused olid järgmised:

Poisid 1999 ja nooremad:

1. Rakvere
2. VK Täht
3. SK Tats
4. Audentese VK
5. Kohila


Tütarlapsed 1997 ja nooremad:
1. Soome koondis
2. Võru SK
3. Riia Võrkpallikool
4. Kaunas
5. Marupe (Läti)
6. VK Täht


Poeglapsed 1997 ja nooremad:
1. VK Täht
2. Soome I
3. Soome II
4. Riia Võrkpallikool
5. Peterburi (Venemaa)
6. Võru SK
7. Rakvere SK

Neiud sünniaastad 1995-1996:
1. Kaunas
2. VK Täht I
3. Marupe (Läti)
4. Soome
5. Riia Võrkpallikool
6. VK Täht II

 Siin on klipp neist lähemalt.


 Filmis:Maria R
 Monteeris:Maria R
Tulemused on võetud järgmiselt leheküljelt: http://volley.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=4885:tallinnas-toimus-rahvusvaheline-noorte-vorkpalliturniir&catid=48:noorte-vorkpall&Itemid=88

Mininäidendite konkurss

Kolmanda koha sai 12.B klass näidendiga
"Kruvid logisevad"

   Emakeelenädala puhul toimus meie koolis 15. märtsil mininäidendite konkurss. Iga klass sai loosi teel endale kaks kõnekäändu, millest tuli kokku teha huvitav näidend. Üritus kujunes väga huvitavaks ja pingeliseks, kuigi osa võtsid ainult kolm klassi. Loodame, et järgmine
aasta võtab üritusest rohkem klasse osa.

Teise koha sai 12.A klass näidendiga
„Sõnasabast kinni võtma''

Esimese koha sai 11.B klass näidendiga „Seanahka vedama"

Rohkem pilte mininäidenditest SIIT

Saaremaa Miniteatripäevad 2012

       17. - 19. märtsil toimusid Saaremaa Ühisgümnaasiumis Miniteatripäevad, kus osales ka Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi näitetrupp Kruvikeeraja.
      Üritusest võttis osa 16 truppi üle Eesti. Iga trupp sai endale ajutiseks kasutuseks eraldi klassiruumi ja "issi", kes oli abiks, kui oli mingi mure. Päeva jooksul esitati palju näidendeid (iga näidendi järel oli ka paarikümneminutiline paus, mitu korda päevas olid söögivaheajad). Pärast esinemist sai iga trupp žüriilt kriitikat kuulda ja näidendi üle arutleda. Viimasel Miniteatripäevade hommikul astus žürii lavale, et vastata publiku küsimustele. Õhtuti toimus igasugu lõbusaid üritusi: kabaree, videodiskod, esines ka koolibänd. Pärast õhtusööki oli tundide viisi vaba aega, mida sisustati ka väljaspool koolimaja. Öörahu oleks plaanipäraselt pidanud jõudma kooli alles kell 1.00, aga aktiivset öömelu oli kooli koridoris ja klassidest kuulda ka veel hiljemgi.

    Sellel aastal oli Saaremaa Miniteatripäevade 

žürii väga mitmekesine ja värvikas: teatrimees ja Riigikogu liige Jaak Allik, Kadi raadio saatejuht Tõnis Kipper, vabakutseline režissöör Gerda Kordemets, 

näitleja Kersti Kreismann, ajakirjanik Jaanus Kulli, Raadioteatri juht Toomas Lõhmuste, näitleja ja lavastaja Aarne Mägi, Kuressaare Linnateatri juht Piret Rauk, teatrimees ja Riigikogu liige Indrek Saar, näitleja Garmen Tabor, Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro.

ŽÜRII INDIVIDUAALSED ERIPREEMIAD:

• Valter Uusberg - Rapla ÜG Riinimanda
• Hanna Martinson - Kuressaare Gümnaasium
• Taavi Turk - Tallinna Tööstushariduskeskus
• Erik Zelinski - Jõgeva Liblikapüüdja
• Rasmus Ristisaar - Jüri Gümnaasium

LEMMIK ŽÜRIILIIGE:

• Indrek Saar

ÕPILASŽÜRII PREEMIA:

• Hälis Rünk - Rakvere G Teatriansambel „Mardipäev“
• Tanel Vettik - Rakvere G Teatriansambel „Õnnelik kana“
• Ringo Ramul - Rakvere G Teatriansambel „Mardipäev“
• Kärt Männa - SÜG Kreisis „Valgepoiss“

ELURÕÕMUPREEMIA:

• Rapla ÜG Riinimanda juh. Valter Uusberg

PARIM MUUSIKALINE KUJUNDUS:

• SÜG Kreisis - „Valgepoiss“, juh. Sirje Kreisman

PARIM SAAREMAA TRUPP:

• SÜG Kreisis - „Valgepoiss“, juh. Sirje Kreisman

NÄITLEJAPREEMIAD:

• Hälis Rünk - Rakvere G Teatriansambel „Mardipäev“
• Tanel Vettik - Rakvere G Teatriansambel „Õnnelik kana“
• Ringo Ramul - Rakvere G Teatriansambel „Mardipäev“
• Kärt Männa - SÜG Kreisis „Valgepoiss“

KURESSAARE LINNATEATRI ERIPREEMIAD:

• Rita Ilves
• Rauno Liitmäe
• Lauri Lember

ŽÜRII ERIPREEMIAD TRUPILE:

• Rakvere G Teatriansambel - "Õnnelik kana" juh. Aili Teedla
• SÜG Krevera - "Lihtne Lugu" juh. Rita Ilves
• Viimsi KK K.O.K.K. - "Anna" juh. Merli Kesküla

PUBLIKUPREEMIA:

• SÜG Kreisis - „Valgepoiss“ juh. Sirje Kreisman

JUHENDAJATE LEMMIK:

• SÜG Krevera - "Lihtne Lugu" juh. Rita Ilves

ANSAMBLIMÄNGU PREEMIA:

• HTG ja MHG Unenäoklubi - „Kuidas portreteerida lindu?“ juh. Jan Teevet

HUUMORIPREEMIA:

• SÜG Kreisis - „Valgepoiss“, juh. Sirje Kreisman

PARIM JUHENDAJA:

• Aili Teedla - Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambel

PARIM NAISNÄITLEJA:

• Maarja Kristiin Toomsalu - Viimsi K.O.K.K.

PARIM MEESNÄITLEJA:

• Eerik-Robert Ots - Rapla ÜG Riinimanda

LAUREAADID:

• SÜG Kreisis - „Valgepoiss“ Juhendaja Sirje Kreisman
• H. Treffneri ja M.Härma G Unenäoklubi - „Kuidas portreteerida lindu?“ Juhendaja Jan Teevet
• Rakvere Linnanoored - „Shakespeare’i kogutud teosed (lühendatult)“ juhendaja Tiina Rumm

GRAND PRIX:

• Rakvere G. Teatriansambel - „Mardipäev“ Juhendaja Aili Teedla

PILTE ÜRITUSEST SIIT

Pii päev

Luulekonkurss

     12. märtsil toimus meie koolis luulekonkurss, kus osalesid 5.- 6. klassid. Esitati Leelo Tungla luuletusi. Žüriiliikmed olid õpetajad Madean Altsoo,Virge Virunurm, Eva Hanni ja 11.A klassi õpilased Renno ja Christopher. Võistlejaid oli palju ja raske oli valida, aga luulekonkursi võitsid Anet ja Kirke 5.B klassist.





Rohkem pilte SIIT

Õpetajate streik

      7. - 9. märtsil toimus üleriigiline õpetajate streik, kus osalesid ka meie kooli õpetajad. Sellel perioodil ei toimunud koolis õppetööd. Kõik lapsed pidid jääma koju.
      Tegime ka mõndade õpetajatega intervjuu.

ÕPETAJA EDWARD KESS:

Kui kaua olete meie koolis õpetaja olnud?
Olen töötanud meie koolis 6,5 kuud.


Mille poolest Teile meie kool meeldib?  
Säravad inimesed, innukad õpilased, mitmekülgsus nii mitmeski vallas.


Kas Te käisite 7. märtsil Vabaduse väljakul streikimas? Kui jah, siis avaldage oma muljeid ja kui ei, siis miks?
Jah. Head kõned, palju kolleege, teadmine, et seisan seal enda ja oma kolleegide ja ameti väärtustamise nimel.

Milline oli streigi eesmärk Teie jaoks?
Algatada ühiskonnas suuremat diskussiooni õpetaja ameti mitmekülgsuses, oodatavate tulemuste ja väärilise tasu osas.

Kas Te olete õpetanud õpilastele lisaks konkreetsele õppeainele ka midagi muud eluks vajalikku?

Jah.

ÕPETAJA LAGLE MATTO:

Kui kaua olete meie koolis õpetaja olnud?

1995. aastast.

Mille poolest Teile meie kool meeldib?

Väga tore ja vahva õpetajate kollektiiv, kellega võib ette võtta mida iganes, alati abivalmis ja väga hea õppealajuhataja Anu Luure ning loomulikult ka juhatajad mehed, kes meile selle ilusa uue koolimaja valmis meisterdasid - kõige parem direktor Jaan Paas ja kõige suurema töövõimega majandusalajuhataja Jaan Prass.

Kas Te käisite 7. märtsil Vabaduse väljakul streikimas? Kui jah, siis avaldage oma muljeid ja kui ei, siis miks?
Ikka käisin ja see oli igati korralik üritus. Pisivigu oli ka, alguses ei olnud esinejaid kuulda, aga see ei olnud nii oluline. Meeldis, et meie koolist oli palju õpetajaid kohale tulnud ja teistest koolidest ka.


Milline oli streigi eesmärk Teie jaoks?
Kõigepealt ikkagi - palgatõus, aga ka tundide koormuse vähendamine 22-lt 18-le tunnile nädalas.


Kas Te olete õpetanud õpilastele lisaks konkreetsele õppeainele ka midagi muud eluks vajalikku?
Oma arust teen ma seda iga tund igas klassis ja nii juba palju aastaid.




ÕPETAJA MADEAN ALTSOO:

Kui kaua olete meie koolis õpetaja olnud?

Sügisel saab 24 aastat.

Mille poolest Teile meie kool meeldib?

Sõbraliku koolipere ja uuendustega kaasamineku tõttu.

Kas te käisite 7. märtsil Vabaduse väljakul streikimas? Kui jah, siis avaldage oma muljeid ja kui ei, siis miks?
Kahjuks mitte, sest kolmapäeviti olen teises koolis ja seal ei streigitud.

Milline oli streigi eesmärk Teie jaoks?
Õpetaja elukutse suurem väärtustamine ja töökoormuse vähendamine.

Kas Te olete õpetanud õpilastele lisaks konkreetsele õppeainele ka midagi muud eluks vajalikku?
Vähemalt ise arvan küll nii.



ÕPETAJA EPP-MARE KUKEMELK:

Kui kaua olete meie koolis õpetaja olnud?

5 aastat.

Mille poolest Teile meie kool meeldib?

Siin on väga toredad õpilased ja õpetajad, palju huvitavaid tegemisi ning õppimiseks ja õpetamiseks soodne ning moodne keskkond.

Kas Te käisite 7. märtsil Vabaduse väljakul streikimas? Kui jah, siis avaldage oma muljeid ja kui ei, siis miks?
Käisin, kuid mitte streikimas, vaid ajakirjanikuna streiki kajastamas. Tegime koos Delfi videotoimetajaga otselülituse Vabaduse väljakult, intervjueerisin seal sotside juhti Sven Mikserit, riikliku lepitaja kohusetäitjat Henn Pärna, kiirabitöötajat Mare Liigerit, kes oli tulnud ka toetust avaldama õpetajatele, mitut õpetajat ja lasteaednikku ning lõpuks kitarrivirtuoos Francis Goyat, kes lubas tulevikus anda tasuta kontserdi Eesti õpetajatele, kes ise tema kontserdile piletit oma madala palga tõttu osta ei jõua. Aga muidu avaldas muljet suur hulk õpetajaid, kes olid tulnud plakatite ja loosungitega ilusa ilmaga meelt avaldama. Veel avaldas muljet GAG keemiaõpetaja Martin Saare kõne ja kõne, kus kaks õpetajat (kahjuks nimesid ei mäleta) lükkasid ümber õpetajate kohta käivaid müüte. 

  Link Goya intervjuule on siin:

 http://publik.delfi.ee/news/inimesed/video-francis-goya-lubas-eesti-opetajatele-tasuta-kontserdi-anda.d?id=64037017

Milline oli streigi eesmärk Teie jaoks?

 Ühtsustunde näitamine ja õpetaja ametile tähelepanu juhtimine, sest palganõudmisi ei täideta praegu nii kui nii. Loodan siiski, et kunagi viiakse läbi edukas haridusreform, osad õpetajad lähevad pensionile, osad koolid pannakse kinni ja sealt vabanev raha kulub sinna, kus seda vaja ning õpetajaamet tõuseb nii noorte kui ühiskonna seas tervikuna ausse.

Kas Te olete õpetanud õpilastele lisaks konkreetsele õppeainele ka midagi muud eluks vajalikku?

Ma väga loodan, et olen. Näiteks seda, et inimene peab julgema kahelda asjades, mida talle serveeritakse, mitte lubama enesega manipuleerida ja ütlema oma arvamuse välja. Või siis veel seda, et faktiteadmistest tähtsam on teada, kust ühte või teist fakti kontrollida ning et kõige olulisemad on inimestevahelised suhted. Lähtuge kuldsest tõest - tee teistele seda, mida tahad, et sullegi tehtaks ning vastupidi - ära tee teistele seda, mida ei taha, et sulle tehakse.

ÕPETAJA VILVE LEPIK:

Kui kaua olete meie koolis õpetaja olnud?
Koolis olen õpetaja olnud ligi 20 aastat, küll väikese vaheajaga.

Mille poolest Teile meie kool meeldib?
Koolis on tore õpilaskond, sõbralik õhkkond, koolielu korraldus, edumeelne kool, juhtkonna toetus  ja parimad koleegid.

Kas Te käisite 7. märtsil Vabaduse väljakul streikimas? Kui jah, siis avaldage oma muljeid ja kui ei, siis miks?
Olin loomulikult streigil osaleja.

Milline oli streigi eesmärk Teie jaoks?
Minu arvates ei paistnud streigi peaeesmärk väga välja . Palganõudmised varjutasid. Olen ka loomulikult ebaõiglaselt madala palga vastu, aga ... rõhutama peab ka seda, et kui antakse tööülesandeid juurde, siis ka peab sellega kaasnema vastav tasu. Õpetaja ei tee oma tööd iseenestmõistetavalt, missioonitundest. Tuleks tunnistada õpetajate tegelikku nädalast töömahtu, jutt käib ligi 50 nädalatunnist, mitte 35 tunnist, mille eest tööraha saad. Ja ootaks ikka kõigepealt ameti tunnustamist "Ülevalt" poolt. (mitte Jumala, vaid Eesti riigi).
Ma arvan, et nende põhjuste pärast ka streigil olin

Kas Te olete õpetanud õpilastele lisaks konkreetsele õppeainele ka midagi muud eluks vajalikku?
Kas midagi vajalikku eluks? Eks midagi ikka, Eluks vajalik on seegi, et me nõuame igal hommikul õigeks ajaks kooli tulekut.




Rohkem pilte üritusest näete SIIT





Tekst, pildid ja intervjuu: Liis P.
Filmis : Carl-Marcus V.
Monteeris : Maria R.

Suusapäev

6. märtsil toimus suusapäev. Higi voolas, tunded said elatud, võitu ja kaotus sai näha ja hingeldamist sai kuuldud.
Seda imelist võistlust sai jäädvustatud meie imelise kaameraonu poolt. Palun vaadake neid jäädvustatuid hetki.





Tekst: Carl-MarcusV
Pildistas: ChristopherM